Näituse Tiira-taara avamine Uue Kunsti muuseumis Foto: Teet Malsroos
Galeriid
2. november 2019, 12:44

GALERII | Enesehävitust peegeldav näitus haarab Tallinna tänavad ja isegi kanalisatsiooni (5)

Reedel avati Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis näitus „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“, mille osa eksponaatidest jõuab ka Tallinna eri paikadesse –  tänavatele, hoone fassaadidele ja isegi kanalisatsiooniluuki. „Uus näitus peegeldab enesehävituslikku olukorda, kus inimeste enda loodu on pöördumas üha jõulisemalt meie vastu. Koos näitusel osalevate kunstnikega loome teekonna, mis on juhitud teadmatusest eelseisva suhtes ning küsime, kas tekkinud lootusetust olukorrast on väljapääsu,“ kirjeldavad näitust kuraatorid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest.

Näitus jaguneb EKKMi, linnaruumi ja ürituste programmi vahel. „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ näituse avalöögina muutus 1. novembri õhtul kunstiteoseks Tallinna sadama piirkonnas paiknev ärihoone Explorer, mille fassaadidest saab üks suur „hingav“ ehk animeeritud abstraktsioon. Spetsiaalselt näituse ja Exploreri hoone jaoks Brit Pavelsoni ja Sissela Jenseni poolt loodud kunstiteos “Pehme grotesk" kujutab endast vanade või mädanevate puuviljade makrovõttetest kombineeritud mitmekihilist ja animeeritud kollaaži.

“Kollaažide tegemisel inspireeris meid Exploreri maja juures kombinatsioon kaasaegsetest ehitustehnoloogiatest ja keskkonnasäästlikest lahendustest. Nimelt ei aimanud me Exploreril high-tech välimust vaadates, kui palju selles majas on arendaja Estmak Capital arvestanud vastutusega keskkonna suhtes. Miskipärast on kujunenud keskkonnasõbralikuks visuaaliks pigem puidune ja puuvillane esteetika, kuigi paljud nupukad tulevikulahendused on suuresti kõrgtehnoloogilised,“ ütles kunstnik Brit Pavelson.

Looduse ja tehnoloogia kombinatsioonist kasvaski Pavelsoni ja Jenseni idee katta Exploreri maja orgaanikaga, mis justkui hingab, kasvab ja kõduneb samal ajal nagu iga orgaaniline organism. „Kui Exploreri maja hakkab meie kollaažide all vaikselt hingama ja elama, tuletame sellega meelde, et maja on ka omamoodi elav organism ja osa ökoloogilistest tsüklitest, isegi, kui kipume seda unustama,“ lisas Brit Pavelson.

Esmaspäeviti ja teisipäeviti hakkab Tallinna tänavatele ja väljakutele ilmuma üks suur täispuhutav must pall. Tegemist on Aet Aderi, Andra Aaloe, Kaarel Künnapi, Grete Soosalu ja Flo Kasearu loodud 65 kuupmeetri suuruse ümmarguse mänguasja ehk installatsiooniga „O“ (2011). Reisikotti mahtuv viiemeetrise diameetriga täispuhutav must pall on nii sündmus kui objekt, olles keskkonnale kõrvutusmaterjaliks ja mõõdupuuks. Efemeerse musta kehana otsib „O” oma muutlikku tähendust ümbritsevast ruumist ja kogejate peadest. Kitsas ruumis ja inimkehaga võrreldes on see suur; avaral väljal ja mitmekorruselise maja kõrval väike; graniitkujuga võrreldes lendlev; pooltühjana tugeva tuule käes laperdades nagu kontrolli alt väljunud loodusõnnetus; linnaliikluse tempos möödujale hoomamata kestusega filosoofiliselt aeglane protsess.

EKKMi ette tuleb aga veel üks ühtlasi sünge ja intrigeeriv teos – Raul Kelleri installatsioon „Tütarlaps kloaagis“ (2011). Kanalisatsiooniluuki on installeeritud lateksist naisekäed, mille sõrmed luugiribide vahelt läbi ulatuvad. Lisaks asub kaevu põhjas iseseisvalt töötav helisüsteem, mis teatud aja tagant nuuksatusi ja appikarjeid esitab. Jüri Üdi luuletusele viitav teos on ühtlasi meenutus kadunud paikadest ning samaaegselt hirmus ja absurdne auku kukkumise kujutis. Esimest korda kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus näitust kollektiivselt, eesmärgiga tuua kokku erinevad kogemused ja mõttesuunad, hoida kokku ressursse ja vähendada üle tootmist.

Näitusel osalevad kunstnikud Ivana Bašić, Pakui Hardware, Anu Juurak, Jussi Kivi, Raul Keller, Johanna Maria Parv, Hanna Samoson, Emilija Škarnulyte, Peeter Ulas, Brit Pavelson ja Sissela Jensen, Aaloe-Ader-Flo-Künnap-Soosalu. Näitusega kaasnevad üritused loovad Mare Tralla ja Üle Prahi kollektiiv. EKKMis eksponeeritavate teoste hulgas on täiesti uusi töid (Jussi Kivi), varem Eestis mitte näidatud töid (Ivana Bašić, Pakui Hardware, Jussi Kivi, Johanna Maria Parv, Emilia Škarnulyte), aga ka teoseid, mis on valminud mõneks varasemaks näituseks, kuid millele on näitusel antud uus kontekst ja tähendus (Anu Juurak, Peeter Ulas, Hanna Samoson).

Näitusega kaasnev ürituste programm küsib, kas tekkinud lootusetust olukorrast on väljapääsu. Aktivismi ja vastupanu võimalikkusest kriisis olevas ühiskonnas lähtuvad sündmused loovad Mare Tralla (5. ja 6. novembril) ja Üle Prahi kollektiiv (1. novembril). Näituse ajal 20. novembril esitletakse Joachim Hamou, Maija Rudovska ja Barbara Sirieix’ koostatud raamatut „Active Art“. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Estmak Capital, Moe Peenjoogivabrik. Näitus on avatud kuni 15. detsembrini 2019 teisipäevast pühapäevani kl 12-19 Eesti Kaasaegse Kusnti Muuseumis (Põhja pst 35, Tallinn).