Tõnu Aava poeg mattis kuu jooksul nii isa kui ka venna: „Keegi pole valmis, et noorem vend ühel hommikul üles tõuseb, kokku kukub ja ongi kõik.“

„Iga jumala päev hommikul tööle ja õhtul koju minnes sõidan ma mööda Metsakalmistust, kus üksteisest kümne meetri kaugusel puhkavad nii mu ema ja isa kui ka vend,“ tõdeb Lauri Aav, kes suvel kaotas ühe kuu jooksul isa Tõnu ja noorema venna Ardi.

Näitlejad Irja ja Tõnu Aav ning nende noorem poeg Ardi töötasid Eesti Draamateatris ja nad on maetud näitlejate platsile. „Mu ema suri juba 1995. aastal. Mis tähendab, et ta oli leidnud seal oma rahu juba siis, kui ma ei elanud veel Pirital,“ mõõdab Eesti Kontserdi peaprodutsent Lauri Aav (52) aega, mille jagab pooleks Piritale kolimine. „Et elan Pirital juba kolmteist-neliteist aastat, tähendab seda, et emast olen aastaid päevast päeva mööda sõitnud. Sellest aastast on mul seal aga kolm lähedast, kellele Metsakalmistust möödudes iga päev mõtled.“

Nagu kahest kaotusest tänavu suvel – noorema venna Ardi surmast 17. juulil ja isa minekust vähem kui kuu hiljem, 14. augustil – veel vähe oleks, mattis Lauri talvel, veebruari lõpus oma äia, koorijuhi ja segakoor Noorus asutaja August Lüüsi (89).     

„Kui nii sobib öelda, siis kõik need surmad olid väga erinevad,“ otsib Lauri sõnu. „Augusti puhul oli see väga inimlik lõpplahendus. Mingil hetkel peavad ju kõik minema ja ka Augusti puhul oli lahkumine juba mõnda aega etteaimatav. Kui see siis ühel hetkel juhtus, oli sellega kuidagi väga lihtne leppida. Augusti matustel sai räägitud, et sellist ärasaatmist ihkaks isegi endale. Sest kõik eakaaslased ja sõbrad ümberringi on juba läinud, sarga ümber on kogunenud vaid noored inimesed ja kõlab hea muusika.“

Pere must lammas – ainus, kes ei valinud teatrit

Tõnu Aav suri 80aastasena. „Selles vanuses võiks tänapäeval veel julgelt edasi minna, aga nii ta läks. Venna minek oli muidugi täiesti ootamatu. Nii et isiklikud emotsioonid ja tunded on kõikide nende minekute puhul vägagi erinevad,“ tõdeb Lauri. „Kuigi iga lähedase surm on tõsine läbielamine. Küsimus on lihtsalt selles, kas sa oled selleks valmis või mitte. Keegi pole ju valmis, et tema noorem vend ühel hommikul üles tõuseb, siis kokku kukub ja ongi kõik.“