Elu

Küpsetades külma ja kaamose vastu  (1)

Kersti Eero, 3. november 2019, 07:00
KAKS ÜHES: Kook aitab nii külma toa kui ka magusaisu vastu. Foto: Tiina Kõrtsini
„Jahedad sügisilmad on ideaalne aeg küpsetamiseks“ naerab kokaraamatute autor Eva Pärtel – toas on kohe palju soojem, kui ahi sisse lülitada. Aga enamgi veel panevad teda praegu põlle ette siduma koduaia õunad. „Millal veel õunakooki küpsetada kui mitte praegu.“ 

„Kui olen samu koogiretsepte kasutanud väljaspool õunahooaega, siis kodused on kurtnud, et seda õiget õunakoogi maitset polegi,“ ütleb Eva. Ainult ehe tooraine tagab ka eheda maitse. „Toidumessil proovisin C. R. Jakobsoni talumuuseumi tehtud kohupiima-purukooki, mis maitses täpselt nii nagu lapsepõlves. Selgus, et neil muuseumis on eesti maakarja tõugu lehmad ning kohupiimgi nende lehmade piimast valmistatud. Muuseumi giidi Inge Sipelga sõnul annab just koorimata ehk  täispiimast valmistatud kohupiim sellele koogile erilise maitse,“ räägib Eva, kellele see kohupiim meenutas lapsepõlvest tuttavat kandilise hõbepaberi sees ja tilkuvat Võru piimakombinaadi toodet. „Ka talukohupiimade hulgast olen leidnud enam-vähem samasugust kergelt hapuka maitsega kohupiima, aga suurtootjate tehtul ei ole maitse ega tekstuur enam see,“ tõdeb Perenaise Pagariäri eestvedaja.  

Õnneks piisab vahel vaid väikesest kavalusest, et lapsepõlvest kaasa võetud maitseelamus kätte saada, teab äsja oma retseptiraamatu „Nostalgilised tordid ja koogid. Osa 2“ välja andnud Eva. „Kui vanasti oli hapukoor nii paks, et lusikas jäi püsti seisma, siis tänapäeval tuleb klassikalist küpsisetorti tehes hapukoor panna marliga vooderdatud sõela sisse nõrguma. Kui ta on mõne tunni külmkapis nõrgunud, saab küll mõnusalt paksu koore, aga maitse pole ikka päris see, mis lapsepõlves. „Isegi kohalike taluhapukoorte hulgast pole ma sama maitset leidnud. Aga kui satute Lätti, ostke sealse väiketootja Jaunpils hapukoort – selle maitse viis mind kohe lapsepõlve tagasi.“ Eva teab, et hapukoore maitse sõltub palju ka juuretisest.  

Kui jutt juba juuretise peale läks, siis olgu märgitud, et kord nädalas küpsetab ta perele ka juuretisesaia, aga mitte leiba. „Leib on koduküpsetajate hulgas küll hästi populaarne, aga mind huvitab rohkem saiategu,“ ütleb Eva. Samuti küpsetab ta palju magusat, näiteks on juba kümmekond aastat tema kindlateks lemmikuteks  toorjuustukoogid, kusjuures ka küpsised tordi põhja jaoks teeb ta ise. Sügiseti jõuab  lauale küpsisepõhjal toorjuustukook, millel mahlane õunatäidis ja katteks soolakaramelline kreem. „Tuleb väga mõnus,“ kinnitab ta. Kes soovib Eva sügislemmikut ka ise teha, siis leiab retsepti aadressilt perenaine.ee 

„Kui olen samu koogiretsepte kasutanud väljaspool õunahooaega, siis kodused on kurtnud, et seda õiget õunakoogi maitset polegi,“ ütleb Eva.Foto: Erakogu

Sügisel on Eva teiseks lemmikuks ema retsepti järgi valmiv pärmitainapõhjal õunakook, mille ta taasavastas nostalgiaraamatu esimest osa tehes. Enamasti katsetab ta siiski mõnd uut retsepti. „Hiljuti tegin pohlakoogi nii, et muretainasse panin peale nisujahu ka spelta- ja rukkijahu. Selle peale toorjuustukihi ja siis veel pohlad ja iiriskommid. Sai nii ruttu otsa, isegi pilti ei jõudnud teha,“ naerab magusameister.

Kuigi kodus on ka puudega köetav ahi, eelistab Eva küpsetades elektriahju. Kes oma puupliiti väga hästi tunneb, saab praeahjus kindlasti head leiba teha, aga beseed ja muid kapriissemaid küpsetisi oleks kindlam siiski elektriahjus teha.   

Kokaraamatute asemel „Vaata kööki“ 

Eva küpsetamishuvi pärineb lapsepõlvest, kui koos ema ja vanemaga  „Vaata kööki“ saadet jälgiti ja retsepte kirja pandi. „Kui tekst ilmus ekraanile, tuli maru kiirelt kirjutama hakata. Meil oli kodus vähe kokaraamatuid, tol ajal liikusid retseptid rohkem käest kätte. Ka emal oli nende jaoks eraldi märkmik,“ mäletab Eva. Köögisaatest rohkemgi meeldis talle sirvida Salme Masso „Laste kokaraamatut“ (1983), mis seisab Eval tänaseni kokaraamatute riiulil.    

Kuhu aga kolmekesi teleri ees kirja pandud retseptid jäid, Eva ei tea. Sestap pärinevad ka uuest nostalgiliste küpsetiste raamatust „Vaata kööki“ ette loetud klassikalise rosina-šokolaadikringli ja piparkookide retsept hoopis tema ämma köögimärkmikust.     

„Vanad retseptid on väga lihtsatest toorainetest, vaja oligi vaid jahu, võid, mune, suhkrut ja kohupiima. Eks sellega, mida poest parasjagu võtta oli, tuli ka piirduda.“ Eva sõnul on muljetavaldav, kui kui palju magusaid küpsetisi nii vähestest toorainetest teha saab.      

Kui praegu on kombeks küpsetada hooajalisi marjakooke, siis vanasti sellist kommet väga ei olnud. Eva mäletab, et kaneelisaiu, kohupiiimapontšikuid ja rullbiskviiti tehti aasta läbi. 

Pühapäeviti küpsetas Eva koos õega pannkooke ja vahel tehti ka vahvleid ning küpsisetorti. Aga kõrneküpsiseid tegi kogu naispere koos. „Need on vist Lõuna-Eesti spetsialiteet, selline natuke veider kooslus, kus seakõrned on lastud läbi hakklihamasina ja segatud magusasse küpsisetainasse. Lõpuks pannakse hakklihamasina ette spetsiaalne plaat ja aetakse küpsisetainas hakklihamasinast läbi. Hea on, kui keegi võtab taina kätega vastu ja paneb plaadi peale,“ räägib Eva. Seakõrneid võiks tema sõnul ise valmistada – juhul, kui rasvast seapekki on võtta, sest kauplustes müüdavad kõrned on liiga taised.  

Koos tehti ka sünnipäevadeks kartulisalatit, seda lõiguti ikka suures koguses. Ning vahel toodi poest sünnipäevaks ka torti. 

„Me elasime maal ning ema ja vanaema tegid n-ö nullist süüa ning tänu sellele sain kodust kaasa ehedad maitsed, mis tänaseni meeles. Kunagi rääkis mulle sedasama ka Roman Zaštšerinski: restorani Moon tarbeks kasutas ta oma lapsepõlve maitsemälu. Lapsepõlves kogetud maitsed salvestuvad,“ kinnitab Eva ja lisab, et sama tahab ta ka oma järeltulevatele põlvedele kaasa anda. „See on suur väärtus, mida emad ja isad saavad oma lastele pärandada.“  

Uus on hästi unustatud vana

Mingil ajal köitsid magusameistreid pavlovad, brownie koogid jt peamiselt välismaalt pärit küpsetised. Mõne aja möödudes tekkis inimestel taas isu vanade klassikute järele. Seda tunnetas ka Eva ja otsustas kaks aastat tagasi nostalgiaküpsetistest oma esimese raamatu teha. Tänavu sügisel said kaante vahele juba järgmised poolsada nostalgilist retsepti. Kuna öeldakse, et uus on hästi ära unustatud vana, siis loodab ta, et nooremate jaoks ehk kõlavad eksootiliselt ka elevandikõrva küpsised, sefiiritäidisega vahvlid, kondenspiimapähklid ja kurepesad.   

Mõeldes isadepäevale 

„Tänapäeval on küpsisetordist väga palju uusversioone, aga seda nostalgilist meie põlvkonna kõige õigemat suurt ei mäletatagi,“ tõdeb Eva. „Katteks riiviti tordi peale šokolaad – säbruline tunne keele peal on siiamaani alles!“ Peale tordi on aeg toonud uusi hapukoore ja küpsiste versioone. „Mõnest 200-rammisest küpsisepakist on saanud vaid 163grammine ning tordile sättides tuleb nende asendit jälgida, sest küpsis ei ole enam ruudukujuline, vaid hakanud kergelt ristküliku kuju võtma,“ ütleb Eva.

Küpsisetort Foto: Eva Pärtel

 Küpsisetort

 Kui soovid kooki süüa samal päeval, immuta küpsiseid kas morsis või kohvis. Kui kasutad Selga küpsiseid, siis arvesta, et nende sisse imbub vedelik eriti kiiresti. Sellest kogusest saad 9 tükki.

Vaja läheb: 400 g Ekstra või Selga küpsiseid, 500 g 20% hapukoort, 3-4 sl haput moosi, 40 g šokolaadi.

Valmistamine: Tõsta hapukoor marliga kaetud sõelale ja pane 3-4 tunniks külmkappi nõrguma. Sel moel saad paksema koostisega hapukoore, nii nagu see vanasti oli. Laota 9 küpsist serveerimisalusele ja kata moosiga. Määri peale hapukoor. Lao järgmine kiht küpsiseid ja kata taas hapukoorega. Jätka, kuni 4 kihti küpsiseid on laotud, pealmise kihi peale tuleb ka hapukoor. Silu see siledaks ja riivi peale šokolaadi. Põnevama tulemuse saad, kui kasutad tumedat, valget ja piimašokolaadi. Tõsta kook ööseks jahedasse. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee