Tänapäeval on ühendus Prangli saare ja mandri vahel palju kiirem.Foto: Jörgen Norkroos
Eesti
31. oktoober 2019, 09:09

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Prangli mehed Vene riigiga tülitsesid (1)

See oli XIX sajandi lõpupoole, kui Pranglil algas suur pahandus ja võitlus tsaaririigiga. Sealne vald taheti Jõelähtme omaga ühendada ja juba 1892. aastal nõudis viimane enda kätte kõik Prangli vallakohtu asjad.

Prangli keeldus. Neil olla sügisel ja talvel raske kui mitte võimatu mandrile minna ja kohut tuleb ikka nende juures pidada. Talurahvakomissar hakkas siis kohtumaja eest üüri nõudma, millest saare volimehed keeldusid ja kui Jõelähtme vald hakkas veel pearahagi nõudma, teatati  Pranglilt: „Vastus on nenda – mis teil sellega tegemist. Teie võite teada, et meil ei ole mitte kuidagi moodi võimalik end teiega ühendada sellepärast, et meil on ülemere väga pikk tee.“

Prangli saatis nüüd oma esindaja Tallinna kuberneri jutule, kes lõpuks sõjalaeval saarele sõitis, et oma silmaga vaadata, mis seal toimub. Algul olnud kangesti vihane, aga leebus, kui käis kabelis ja vaatas kalurite elu lähemalt. Lubas Prangli asjus talurahvakomissariga kõnelda. Komissar ei tahtnud järele anda. Viitas Peterburist tulnud korraldusele. Prangli esindaja käis mitu korda tema ust kulutamas ja lõpuks käratas: „Viimast korda, kui ma teie juurde tulen.“

„Soo, ja kus te siis lähete?“ kergitas komissar prille. „Peterburi keisri juurde!“ Komissar karjus: „Kes kurat teid nii targaks on õpetanud?“ Kuid andis siis alla ja Pranglile jäi vald alles.