Müstika

„PUUDUTA MIND“ | Motivatsioonikõneleja Viljar Koval: enesearmastuse puudulikkus ongi kõige kurja juur (5)

Anu Saagim, 30. oktoober 2019, 19:29
Motivatsioonikõneleja Viljar Koval
Motivatsioonikõneleja Viljar Koval oli ennasthävitaval teekonnal. Siis nägi ta, kuidas ka tema ümber inimeste elukvaliteet kannatab. Niipea, kui ta hakkas ennast rohkem armastama ja arenes paremuse poole, mõjutas see ka teisi inimesi muutuma.

“Sain aru, et me kõik oleme ühenduses ja mõjutame üksteise elusid. Otsustasin kasutama hakata interneti abi, et puudutada rohkemate inimeste elusid,” räägib nüüdne motivatsioonikõneleja.

Samal teemal

Viljar, oled seisnud silmitsi väga keerulise minevikuga. Mis sind sellisesse seisu või valikute ette viis?

Mul oli sündimas tütar ja ma olin väga elevil sellest. Pidin hakkama rohkem teenima, et perel oleks toit laual ja kõik olemas. Seega mul oli vaja rohkem teenima hakata. Tegin ettevõtte, millega proovisin ehituses ja metsanduses kätt, kuid ebaõnnestusin. Võlad kasvasid ja muutusin meeleheitlikuks, seega olin sunnitud kunagi endale antud lubadust murdma, et ei tee midagi, mis mu vabadust ohustaks. Ühesõnaga pidin hakkama vastu võtma otsuseid, mille üle ma pole uhke. Muutusin inimesena kellekski, kes ma polnud ja jäin endale väga võõraks selle tõttu.

Milline oli murdepunkt, mis motiveeris muutuma?

Murdepunktiks sai see, kui mul oli vahepeal olnud kõik olemas, mida ma arvasin, et on õnneks vaja, kuid olin endiselt masenduses, õnnetu ja depressioonis. Depressiooni, alkoholi ja uimastite tarvitamise tagajärjel jäin uuesti ilma kõigest, mille olin saavutanud: perest, autost, kodust, rahast jne. Kui arvasin, et jään ka elust ilma, pani see mõtlema ja muutis mind uudishimulikuks. Hakkasin küsima endalt olulisi küsimusi, mida peaks tegema iga inimene. Ühesõnaga surm hakkas mind motiveerima.

Kuidas on ümberkaudsed inimesed teie muutusesse ja tänasesse tegevusse suhtunud?

Alguses oli see kõikidele võõras, kuna nad tundsid mind teise inimesena. Selle tõttu mingit tuge mul sõpradelt ega tuttavatelt polnud. Pigem vastupidi. Nüüdseks on asi muutunud ja kõik toetavad. Eks mõni ikka hindab negatiivselt, kuid sellel pole mitte midagi pistmist minuga, vaid ainult nende endiga. Pole vaja ega saagi kõikidele meeldida.

Kui palju võiks inimese jaoks lugeda teiste arvamus? 

Mulle loeb ikka, mida arvatakse, aga mitte nii palju, et ma laseksin sellel oma elu või tujusid mõjutada. Igal inimesel on oma arvamus ja see on nende õigus. Usun, et kui oleme piisavalt eneseteadlikud, siis kellegi teise arvamus meist ei muutu selleks, mida meie endast arvame.

Ma näen nüüd selgelt, et kõikide inimeste mure saab alguse kõik ühest kohast: suhtest iseendaga. Ennast ja oma vajadusi ei tunta. Ei armastata ennast piisavalt. Sellest tekib väga kriitiline sisemine dialoog, mis on otsene peegeldus sellele, kui õnnelikud ja rahul me oleme.

Enesearmastuse puudulikkus ongi kõige kurja juur. Kahjuks seda ei tea enamik vanemaid ka oma lastele õpetada, sest ka meile pole seda keegi õpetanud. Arvatakse alateadlikult, et vaja on mingit mõjuvat põhjust, et endaga rahul olla. Kogu aeg nagu peab olema mingi tingimus eelnevalt täidetud selleks.

Miks täna inimesed on punktis, kust ise välja rabeleda pole võimalik?

Paljud teevad enamiku otsuseid elus kellegi teise huvisid silmas pidades või et kellelegi muljet avaldada. Unustatakse ennast ja oma vajadused ära. Kui seda kaua ja järjepidevalt teha, siis kaotatakse kontakt iseendaga ja joostakse tupikusse nagu minagi.

Kuidas alustada elutee muutmist? Millised on esimesed sammud?

Selleks on väga mitmeid mooduseid. Üks moodus ongi õppida ennast uuesti tundma. Selleks tuleb veeta aega omaette ja küsida endalt erinevaid küsimusi, mida iga päev ei küsi. Nagu õpiks oma uut töökaaslast tundma, nii õpid ka iseennast.

Kuidas hoida muutusi ja positiivsust?

Mediteerides või praktiseerides joogat. Need hoiavad meid teadlikuna ja me ei lange vanade alateadlike harjumuste küüsi. Samuti hoiab see meid positiivsena. Positiivsena hoiab meid ka positiivne fookus. Keskendume lahendustele, mitte probleemidele. Ärme keskendume sellele, mida meil pole, vaid sellele, mis meil on ja oleme tänulikud selle üle.

Mis sind iga päev motiveerib või aitab mõnest keerulisemast punktist üle?

Mu elul on suurem eesmärk kui mina ja see missioon motiveeribki mind igast raskusest üle saama.

Milles peitub elu kergus ja võlu?

Võlu peitub selles, et me üldse saame seda elu kogeda. Me peame seda protsessi või elu rohkem usaldama hakkama. Ahnus ja pidev hirm, et midagi on puudu, viib meid hukatusse, tänutunne päästab meid sellest. Seega oleme tänulikud selle võimaluse üle, et saame seda inimeseks olemist kogeda teadmisega, et mis ka poleks, kõik saab alati korda.

Ma tahan anda endast nii palju, kui suudan. Ma soovin avada inimeste silmi, et nad näeks, millest meie probleemid kõik alguse saavad ja kuidas neid lahendada. Püüan tõsta inimeste teadlikkust ja teha väike samm selle suunas, et meid kõiki ühendada. Me oleme inimestena kõik nagu üks suur pere tegelikult ja me vajame üksteist rohkem, kui pealtnäha võib tunduda.

Kellele soovitaksid seminari kuulama tulla?

Soovitan seminaril osa võtta kõikidel inimestel, kes vähekenegi endast ja oma lähedastest hoolivad, sest olen kindel, et saadud teadmised aitavad neid ennast ja nende teadmistega saavad nad aidata ka oma lähedasi, kes seda vajavad.

Motivatsioonikõneleja Viljar Koval

Tallinnas peetakse 5. jaanuaril suurseminar „Vali ennast“, mille üks esinejaid on ka motivatsioonikõneleja Viljar Koval.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee