ÕL VIDEO | Siiri Sisask: kui Rail Balticu trass läheks minu maja tagant, koliksin Eestist minema (73)

Tallinnas riigikogu konverentsisaalis toimunud üritusel arutati muu hulgas, kuidas oleks mõistlik edasi minna Eesti tulevikku mõjutavate suurte projektidega. „Nüüd me ootame neid talente siia tagasi. Aga miks me seda tavainimest ära lükkame?“ küsib laulja Siiri Sisask. „See, kes iga päevaga teenib, oma igapäeva teoga, oma igapäeva mõistusega, hoolega ja armastusega oma kodukandi vastu, teenib ju seda riiki. Kodukaitse seadus on vaja teha.“

Sisaskil endal ei ole läheduses naabreid, vaid ta elab linnast kaugel, soode ja rabade keskel. „Kui ma visualiseerin seda olukorda, kelle kodu sinna Rail Balticu trassi alla näiteks jääb. Kui sa paned ennast nende inimeste kingadesse ja mõtled, et kuidas sulle endale see meeldiks. Siis mina tunnen, et ega ma ei tahaks, et mu kodust 50 meetrit,100 meetrit või 200 meetrit hakkaks kulgema kiirrong ja maastik pööratakse pahupidi,“ selgitab Sisask.

Ajalehe Avalik Eesti peatoimetaja Maarja Lõhmus meenutab, et Lennart Meri küsis omal ajal, kas eestlastel on lootust. „Meil täna on küsimus, kas Eestimaal on lootust? Sellel maal, millel elame ja mida me kõik siin kasutame ja järgnevad põlvkonnad samuti. Kuidas seda hoida, et ta meilt ei kaoks,“ tõdeb Lõhmus.

Ökoriik Eesti eestvedaja Rea Raus räägib, et tegelikult oleme Eestis lõhestunud kaheks. „On teatud huvi- ja survegrupid, kes räägivad majandusest, et meil on majanduslikult väga kasulik kaevandada. Loomulikult, kui sul on vara, on seda kasulik maha müüa. Aga teiselt poolt on siis need, kes tunnevad muret kõige muu pärast,“ toob ta välja. „See on mõistetav, et me järjest enam liigume kogu maailmas sinnapoole, et meil on vaja arvestada kõike seda muud ka. Mitte ainult raha, mitte ainult asju, mitte ainult varandust, vaid kuidas me oma ressursse saame kasutada nii, et meil piltlikult öeldes jalgealust tühjaks ei kaevataks ja joogivesi ei oleks rikutud. Et kõik need peamised ja põhilised väärtused jääksid alles.“