John Cleese: „Emal oli kombeks tutvustada mind sõnadega: „See on mu poeg. Ta oli apsakas!““

Kui John Cleese'i lapsepõlvekodus tema ema jonnihoog tabas - ja vähe oli asju, mis seda poleks vallandanud -, pääses valla säärane üürgamine, et vaene tallaalusest isa igatses ilmselt tagasi Prantsusmaa kaevikutesse. Mürsurahe all oli kindlasti rahulikum. Türanlikku ema Mureli peab Cleese oma arvukate äpardunud abielude süüks, kuid ka põhjuseks, miks temast koomik sai. 

Monty Pythoni koomik kirjutab mälestusteraamatus „So, Anyway ...“ (eesti keeles ilmunud 2015 pealkirja all „Igatahes ...“), et poisipõlves ei tundnud ta ema vastu vähimatki kiindumust. „Öeldakse, et surnutest ei tohiks halvasti rääkida, aga praegu tundub mulle selleks ideaalne võimalus olema,“ nentis John 2014. aasta intervjuus Sunday Times Magazine'ile. Ta ei pea juhuseks, et on suure osa elust käinud psühhoteraapias ja et valdavalt on tema probleemid  olnud seotud naissuhetega.