Tele

VIDEO | Pääru Oja uuest HI-viirusest rääkivast lavastusest: mõtled rohkem elu paratamatusele ja surmale (5)

Toimetas Andra Nõlvak, 26. oktoober 2019 11:16
Pääru OjaFoto: TEET MALSROOS
Etenduse „Kihk“ lavastaja Peep Maasikas sõnas „Ringvaate“ eetris, et mingil määral on HI-viirusest pajatav lavastus tõesti dokumentalistika Eesti elust. „See ei ole Merle Karusoo stiilis dokumentaallavastus, kus on kogutud päris inimeste lood ja siis näitlejad kannavad neid ette. See on ikkagi fiktsioon,“ selgitas peaosaline Pääru Oja.

Ainestikku kogumiseks kohtuti siiski päris inimestega. „Meil oli kaks erinevat päeva, kus me saime nende inimestega kokku ja esimesed kohtumised olid natukene sellised, noh, ei osanud seisukohta kohe tegelikult võtta,“ tunnistas Maasik.

Samal teemal

„See on ka üks osa, miks me seda lavastust teeme. Kuidas käitud, kas ma võin seda kohvitassi puutuda?“ põhjendas ta. Ka Oja tunnistas häbiga, et temalgi olid esimesel kohtumisel kõik need üldlevinud hirmud: näiteks kas kätt võib anda?

„Meil oli üks poiss, tema ütles ühe toreda loo. Kui HIV-sse nakatanu võtab korralikult tablette, siis võib terve inimene põhimõtteliselt ära juua liitri tema verd ja ei saa seda haigust,“ illustreeris Oja tegelikku olukorda. „Ta (see haigus – toim.) ei ole täna enam justkui pealtnäha traagiline. Need ravimid on läinud nii heaks, et need inimesed võtavad hommikul ühe tableti ja õhtul. Ilmselt varsti on mingid süstid, mida on korra kuus või korra poole aasta jooksul. See inimene elab täpselt samasugust elu. Tema arvatav elu iga on sama pikk, neid inimesi ei pea kuidagi kartma ja kõik nii,“ selgitas Oja.

„Selle juures ei tohi teha viga. Öelda, et see haigus on eilne päev ja me ei peaks muretsema, et neid nakatanuid tuleb juurde. See on ilmselt üks oht, mis võib tekkida, kui ma tunnistame, et me ei pea neid inimesi kartma, aga seda haigust me võiksime ikka karta. Kasvõi selle pärast kui kulukas see on riigile majanduslikult,“ selgitas Oja.

Peagi lavastuvas etenduses mängib Oja just seda tegelast, kellel on HI-viirus. „Ma usun, et need inimesed ja seda tükki tehes, mõtled rohkem elu paratamatusele ja surmale,“ sõnas Oja, lisades, et usub, et need võiksid olla need asjad, millele viirusekandjad mõelnud on. Etendust peab ta siiski väga elu jaatavaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee