VANA AJA KOMBED: kuidas eestlane ehal käis

JUBA PULMAD: Mõni asjatundja kinnitas, et ehalkäimine olla ettevalmistuseks kosjale ja siis juba pulmale, nagu sellel vanal akvarellil Vormsist näha.Foto: Ajaloomuuseum

26. oktoober 2019, 00:01

Tõnis Erilaiu autorikülg

VANA AJA KOMBED: kuidas eestlane ehal käis

Tõnis Erilaid

„Alasti eesti naine lamas avali Hupeli silme ees, tema pilgust valitsetud, tema sõnaga kombatud,“ kirjutab Sylvia Plath pastor August Wilhelm Hupelist, kes 250 aastat tagasi pea esimesena eestlaste ehalkäimistest kirjutas: „Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.“ Värskemast ajast torkab küllap paljudele meist pähe stseen Sulev Nõmmiku filmist „Siin me oleme!“, kus punapäise tallinlanna tuppa pürgiv meremees mesijuttu veeretab. Aga vale akna taga.

„Eestlaste seas on tüdrukule koguni omamoodi põlguseks ja häbiks, kui tema juurde ükski poiss kunagi ei heida,“ kirjutab Hupel, lisades küll: „Need, kes siinse maa tavasid teavad, ei saa salata, et niisugune kokkuheitmine ei pruugi mitte alati viia päris ihulise vahekorrani. Kuid mõni tüdruk kasutab igasuguseid võtteid, et poiss talle ööseks seltskonda pakuks. Mõnikord olevat kuulda 13aastastest tüdrukutest, kes otsivad kallistusi, 16aastaselt aga juba abielluvad.“