Blogid
24. oktoober 2019, 16:58

„Kallis, me peame rääkima!“ (1)

Sel nädalal sain siis teada, miks ma pole veel meie firma peadirektoriks saanud. Loomulikult on põhjuseks mu blondiks värvitud juuksed. Ja tõepoolest, ma pole ka vähemalt nädala maniküüris käinud, mis samuti mu võimalusi halvendab.

Millest ma räägin? Lugesin nimelt, et USA audiitorfirmas Ernst & Young koolitati naistöötajaid, kuidas tööl hakkama saada. Muidugi otsustas üks töötaja nalja pärast seda infot heldelt kogu internetiga jagada.

Nüüd teavad kõik, et meestega ei tohi näost näkku rääkida, sest nad kardavad seda. Ilmselt assotsieerub naisega millestki tõsisest rääkimine meeste jaoks selle hetkega nende koduses elus, kui nende kallim teatab: „Kallis, me peame rääkima!“ No muidugi lähevad neil peod higiseks ja pulss taevasse. Pole ju midagi hullemat!

Lisaks olevat naiste aju nagu pannkook, millele siirupit (infot) peale valades see lihtsalt igale poole laiali valgub. Aga meeste aju on nagu vahvel, kus siirup korrapäraselt ruudukestesse läheb. Vaat nii!

Ahjaa, kolmapäeval olin pärast töölt tulekut nii väsinud, et otsustasin vanni võtta. Mõeldud-tehtud. Muidugi on üheks edukaks vanniks vaja lõhnaküünalt. Panin küünla vanni äärele, vannipommi vette, ja sulgesin mõnuledes silmad. Paari minuti pärast ehmusin virgeks karjuva suitsuanduri peale. Loomulikult oli küünal dušikardina süüdanud! Kes mu majas elab, teab nüüd, miks tuli kell kümme õhtul tulekahjualarmi peale evakueeruda.

Kuid pole halba ilma heata: õnneks põles vannituba, mitte mu juuksed. Nädalavahetusel olin juuksuris 200 eurot kulutanud ning oleksin seda raskelt üle elanud...