Avicii isa Klas BerglingFoto: VIDA PRESS
Toimetas Triin Tael 24. oktoober 2019 14:32
Mullu kevadel vabasurma läinud DJ Avicii isa Klas Bergling andis intervjuu CBSi raadiosaatele "This Morning" ning rääkis nii oma poja poisipõlvest kui ka viimastest eluaastatest. "Tahan, et Timi jäädaks meenutama hea inimese ja hea produtsendina. Tal oli hea süda."

Klasi sõnul oli tulevane megastaar poisipõlves uje, kuid ilmutas juba varakult muusikakirge, lauldes väiksena kodus Rootsi riigihümni. Kui saatejuht Anthony Mason küsis, kas poiss oli hea lauluhäälega, muigas isa: "Ta polnud suurem asi laulja, aga valju häälega ja ilmselgelt uhke. Aga andekas oli ta kahtlemata."

Enne surma vändatud dokfilmis tunnistas Avicii aastatepikkust võitlust ärevuse, depressiooni ja meelemürgisõltuvusega. Isa sõnul ilmnesid märgid ärevusest juba teismeeas. Vanemad viisid Timi psühhiaatri vastuvõtule. "Kui märkad, et lapsel on paha olla, püüad ju teda igati aidata." Klasi sõnul oli spetsialistist kasu - Timi enesetunne mõnevõrra paranes.

Maailmakuulsus ei mõjunud Aviciile hästi - ta hakkas närve rahustama alkoholiga ning see põhjustas kõhunäärmepõletiku. Isa aitas pojal tööasju korraldada, kui Avicii selleks ise suuteline polnud. Ta ütleb, et poeg oli tööle pühendunud, kuid viimastel aastatel kurnas see Timi liialt. 

Viimase kontserdi andis Avicii 2016. aasta augustis. Ta keskendus oma füüsilisele ja vaimsele tervisele, hakkas trenni tegema. "Paistis, et kõik läheb tõusuteed," ütleb isa. Kuid ootamatult Avicii jaks rauges. "Tema enesetapp oli meile kõigile šokk."

Klas ja Avicii ema, tuntud näitlejanna Anki Lidén pärisid poja hiigelvaranduse, 231 miljonit Rootsi krooni ehk üle 22 miljoni euro. Nad rajasid Tim Berglingi nimelise sihtasutuse, mis keskendub enesetappude ennetamisele ja vaimse tervise probleemide ravile. Aviciist jäi maha palju muusikapalu. Omaksed avaldasid osa neist albumina, mille müügitulud suunati samuti heategevusse.

Kust saada muremõtete korral abi?

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: 631 4300 (tööpäeviti kl 9–20)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (iga päev kl 19–23)
Lasteabi: 116 111 (24h)
Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10–18)
—–
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
—–
Kiirabi: 112 (24h)