Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Metsa Mari elas Alutaguse põlislaanes (2)

Tõnis Erilaid, 23. oktoober 2019, 00:07
Foto: Martin Ahven
Eestis on paar-kolm inimest, kes elavad üksildasena metsas, kirjutasid ajalehed 23. oktoobril 1933. „Neist tuntuim on ajakirjanik ja kirjanik Kusta Toom, kes elab Elva läheduses omaehitatud koobaselamus, kuid metsaerakute seas on ka naine. 70aastane Mari Padrak elutseb juba kaheksa aastat Alutaguse põlislaanes keset üksindust ja vaikust. Ümbruskonna elanikud kutsuvad teda lihtsalt Metsa Mariks.“

Revolutsioonikeerises Venemaalt põgenenud Mari asus koos mehega elama oma sünnikohta, Paasvere valda. Siis aga kolis ta abikaasast lahku, tuli Avinurme. Elas algul metsavahi juures, siis aga ehitas endale hüti laande. Kuus kilomeetrit Muru teivasjaamast.

„Ehitamiseks ta kelleltki luba ei küsinud,“ nentisid ajalehed ja kirjeldasid: „Korjas metsa alt poolpehkinud notte, katuse ladus kuusekorpaist, seinad tihendas saviga. „Häärber“ on kolm meetrit kõrge ja sama pikk. Sees on ruumi vaid voodil ja ahjul. Ait on mõni samm eemal, keset kuusetihnikut. Väikeses laudas on viis kana ja naine kavatseb võtta ka seapõrsa. Elamu on piiratud kahekordse taraga, mis peab elanikku ja tema mõneruutmeetrist põldu kaitsma metsloomade eest. Kogu see ehitus läks naisel maksma kaks krooni, mis kulus naelte ja uksehingede ostmiseks. Ülespidamist hangib Metsa Mari tubaka, seente ja metsmarjade müügiga.“

„Ei tunne ma igatsust inimeste järgi,“ kinnitas Metsa Mari.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee