„PUUDUTA MIND“ | Hingamisguru Dan Brule: kõik, mis elus juhtub, juhtub meie jaoks, mitte meiega (4)

Hingamistöö puhul saab abi väga paljude asjade puhul, näiteks nagu terav või krooniline valu, unetus, kaaluprobleemid, keskendumishäired, ärevus, depressioon, trauma ja lein. Eesti keeles ilmunud raamatus „Lihtsalt hinga“ selgitab Brule, kuidas aidata endal teadliku hingamise abil turgutada oma keha, meelt ja vaimu nii kriitilistel hetkedel kui igapäevaste asjatoimetuste juures.

USA hingamisguru Dan Brule tuleb järgmisel kuul Eestisse ja korraldab koostöös Eesti hingamisjuhendaja Heiki Tomsoniga Tallinnas 9.-14. novembrini teadliku hingamise meisterlikkuse kursuse.

Dan, millal inimene on valmis asuma vaimsele teele?

Kui vaimsete otsingute teel olija on valmis, leiab ta vastused raamatust, mille ta kätte võtab. Siis juhatab järgmisena teele sattuv õpetaja teda teeotsale. Siis toob uus praktika endaga kaasa läbimurde. Ja asi pole ei raamatus, õpetajas ega tehnikas, vaid valmisolekus. Kui sa oled valmis, siis teeb isegi nii elementaarne ja lihtne asi nagu hingamine su vabaks ja täidab su südamesoovi.

Olete oma elu pühendanud hingamisele ja inimeste harimisele hingamise valdkonnas, miks?

Kui sa õpid hingamist väärtustama ja juhtima, avaneb elu sulle sellisel moel, millest keskmine inimene vaid unistada võib. Või unistada ei oskagi. Enamus inimesi oskab rääkida ja laulda ja tantsida, palli visata, sulepead või pintslit käsitseda, süüa teha, kuid vaid mõned suudavad tänu pühendumisele ja harjutamisele need tegevused kunsti tasemele tõsta. Hingamise puhul kehtib sama. Me kõik hingame, kuid me võime õppida hingama nii, et see viib kõige imelisemate seisundite ja vägevamate võimeteni. Me võime hingamisega saavutada sellise suhte, mille abil meist vaimses meistrid saavad.

Mis on hingamistöös kõige olulisem?

Üks olulisemaid asju, millele me hingamistöös keskendume, ja üks peamisi asju, mida me seminaridel rõhutame, on positiivse meeleseisundi tekitamine ja hoidmine. Tony Robbins nimetab seda „kauniks emotsionaalseks seisundiks“ ning Barnet Bain ütleb selle kohta „kõige imelisem tunne“. Mina kogen seda kui vaimset seisundit. Vaimses hingamises on kaunisse seisundisse minemine või selle loomine kesksel kohal, see ongi kõige olulisem.

Olete öelnud, et armastus on hingamistöös väga oluline.

Hingamistöö äratab meis ellu armastuse dimensiooni. Kui ma ei vaata maailma armastusega, ei näe ma, mis tegelikult olemas on. Kui ma ei vaata sind läbi armastuse silmade, ei näe ma, kes sa tegelikult oled. Kui ma ei vaata ennast läbi armastuse silmade, kes ma tegelikult olen. Armastus on hingamistöös väga oluline. Me peame kõike, mis meie vaimse arengu teel esile kerkib, kohtlema armastusega. Ja armastust saab hingates ideaalselt väljendada – avanedes ja avardudes, lõõgastudes ja vabaks lastes. Armastus hakkab kiirgama, kui me laseme minna hirmul, kontrollivajadusel, hinnangutel, vastupanul ja klammerdumisel. Armastus on puhta teadvuse ja kohaloleku ruum. See on see, mis jääb, kui kõik muu kaob.

Mida hingamistöö õpetab?

Hingamistöö potentsiaal seisneb selles, et see võib siia sind sügavale enda sisse, selle originaalse, eheda minani, mida ei ole iialgi puudtanud ega mõjutanud ükski asi, mis sinuga selles maailmas on juhtunud. See on alati puhas, vaikuses, süütu ja lõpmata väega. Seda ei saa miski rivist välja lüüa. Miski ei saa seda mõjutada. Miski ei saa seda „tülitada“: ei vali, ei hirm, ei trauma, ei armastus. Mitte miski, mitte keegi, isegi mitte sina ise, ei saa mõjutada seda puhta teadlikkuse keset. See on nagu ruum, millest kõik muu tõuseb või sünnib.

Spirituaalne hingamine peaks andma meile taipamise, et see puhta teadlikkuse ruum on olemas. Peaksime mõistma, et „Ma olen juba vaba, ma olen alati vaba“. Peaksime mõistma, et „minuga ei juhtu midagi, asjad lihtsalt juhtuvad“. Hingamistöö õpetab, et kõik, mis elus juhtub, juhtub meie jaoks, mitte meiega.