Tõrva keskväljakFoto: Aldo Luud
Eesti
19. oktoober 2019, 00:13

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tõrva noored kambakesi tänaval näugusid

Oli 1933. aasta sügis, kui Tõrva rahvas uuris tänaval kõikjale kleebitud kuulutusi: „Esmakordselt Tõrvas 12. okt. s.a. Linnau-Kurnäu kassiprotsess. See on suur protsess, mis oma harulduse ja omapäraga ei jäta midagi soovida. Tulge kõik neljapäeval rahukohtusse. Kes ei tule – kahetseb! Sissepääs vaba.“

Kaebealuseid oli kokku  22. Neist 12 olid näugujad ja üheksa neid, kes korraldasid öise kontserdi advokaat Juhan Eriku ja tema kenakese 20aastase teenija akende all.

Asi sai alguse sellest, et ühel kenal õhtul oli Tõrvas ninapidi koos kamp poisse. Nende poole läks kiirel sammul kohaliku kooli ülemõpetaja. Oli teada, et ta peab igat minemajooksvat noorukit koolipoisiks ja talle järele kihutab. Noor ärimees Hans panigi ajama, et õpetajat minema meelitada. Lipsas koduõue, aga jättis kassipoja saba värava vahele, kes seepeale koleda häälega näuguma hakkas. Sealt algaski mood, et igaüks, kes tänaval õpetajat nägi, talle järele näugus. Vahel marssis kogu kõrist näugudes ringi oma tosin inimest.

Õpetaja kaebas nad kohtusse. Eriti Hansu, kes näuguvat talle otse näkku. Pedagoogi süüdistust täiendas advokaat Erik, kelle sõnul ei saa ta enam näugumise pärast öösiti sõba silmale. Kui ta noori noomis, siis korraldasid need tema maja ees suisa kontserdi.

Kohus lasi koolipoisid hoopis vabaks. Täismeestest näugujad said aga rahatrahvi.