Foto: Kanal 2
Tele
18. oktoober 2019, 22:23

ARVUSTUS | „Suunamudijate meisterklass“: hästi maskeeritud reklaamsaade teismelistele (12)

Reede õhtul oli eetris Kanal 2 uue saate “Suunamudijate meisterklass” esimene osa. Kui kanal eelmine aasta Henri Karpovi ehk Hensugusta eetrisse tõi, leidsid paljud, et influentserid ja youtuber’id jäägu ikka oma liistude juurde. Nüüd siis proovis Kanal 2 uuesti vana ja uut, ehk traditsioonilist televisiooni müstilise sotsiaalmeediamaailmaga ühendada. Kahjuks, pean tõdema, et tulemus oli ikkagi üsna kesine…

Esiteks pean nentima, et kui keegi käiks mulle välja idee, et teeme suunamudijatest saate, näitame, kuidas nende töö käib, harime seejuures veel vanemat põlvkonda, kes kindlasti on juba tükk aega tahtnud teada, mis või kes see k*radi influentser on, siis esimesel silmapilgul tundub ju mõte üsna huvitav. 

Teisalt tundub saade ideena mõistlik, sest kõigil telekanalitel on hetkel suurim motivatsioon tõsta oma vaadatavust just nooremas sihtrühmas. Seega tundub ju loogiline pakkuda noorele vaatajale seda, millega ta igapäevaselt harjunud – sotsiaalmeediat. Kas see idee ka reaalsuses töötab ja noored reede õhtuti (või järelvaatamisest) suunamudijate saadet vaatama hakkavad? Ma pigem kipun arvama, et mitte.

Kui influentserite elu ja draama (OMG, ma ei oska endast ilusat pilti teha!!!) tahaplaanile jätta ja antud saatesarja esimene saade pulkadeks lahti võtta, võib öelda, et sealt sai näha vaid kahte asja: reklaami ja seda, kuidas end keskmisest rohkem imetlevad inimesed üksteisest pilti teevad.

Sest tegelikkuses see saade ju seda oligi – hästi maskeeritud reklaamsaade, samamoodi nagu on tegelikult reklaamsaated “Hooaeg” ja “Naistesaade”, samamoodi nagu tegelikult on naisteajakirjad lihtsalt reklaamlehed. Lihtsalt Expressionsile ja Volkswagenile reklaami tegijad olid värsked ja rohelised infleuntserid ning reklaamimine oli nutikalt varjatud ülesande nime alla.

Samuti kogesin ma antud saadet vaadates tavapärast “sõin ja jõin seal minagi, aga suhu ei saanud midagi,” kogemust telekavaatamise kontekstis, ehk kuigi ekraanile kuvati lakkamatult juutuubiliku video stiilis emojisid, häshtääge ja muud jama, ei päästnud need seda, et selles saates polnud väga midagi vaadata. 

Kui ma sellele tagasi mõtlen, et mis ma selles saates nüüd nägin, või mis mulle nähtust meele jäi, siis peale selfitamise ja pastakast välja imetud “draama”, ehk selle, kuidas Juhani Särglepa “võistkond” ei suutnud ilma temata endast pilti teha, midagi ei jäänudki. 

PS: Loodan, et Katrin Pauts mu peale negatiivse arvustuse eest viha ei kanna (ta üks selle saate toimetajatest).

PS2: Kui te teete saadet influentseritest, kuidas te suutsite sellest välja jätta Eesti parima, autentseima, armsaima, muhedaima ja ägedaima influentseri Mart Juure?