Inimesed

Taaskasutuse rõivadisainer: "Kuni valitsuselt ei tule keskkonnateadlikke otsuseid, oleme ääremaa, kellele tippdebatis kohta ei ole."

REET AUS: „Kiirmoe teksapükse osta on kriminaalne!“  (1)

Henry Linnard, 19. oktoober 2019, 00:01
KONTORIHALDJAS: Reet Ausi Telliskivi kontori töötajatel hoiab tuju üleval sõbralik borderkolli.Foto: Erki Pärnaku

Reet Aus, taaskasutuse nimi ja nägu Eestis, teab nime- ja nägupidi tema heaks töötavaid liinitöölisi Bangladeshis. Tal on täpne ülevaade alluvate töötundidest ja palga suurusest. Kahel korral aastas käib ta kohapealgi. Nii näitab Aus oma äritegevusega, et Aasias tõesti on võimalik eetiliselt toota, sealseid elanikke ära kasutamata ja nende keskkonda reostamata. Selline tootmine on aga kallim ja seda on näha ka hinnasildilt. Reet Ausi pükste asemel võiks Zarast osta kaks-kolm paari. „Kiirmoe teksapükse osta on kriminaalne,“ leiab Aus.

Pärast Eesti taasiseseisvumist, kui raudne eesriie langes ja lääne kultuur hakkas sisse voolama, läksite teie Eesti kunstiakadeemiasse moekunsti õppima. Millisena mäletate toonaseid arenguid moemaailmas?

Mood kui osa majandusest muutus nagu kogu muu maailm. Toimusid samasugused erastamised, sulgemised, pankrotid ja uuesti alustamised nagu teisteski tööstusharudes. Mina olen ka ikkagi nii noor, et nõukogude ajal ettevõtlusega tegelda ei jõudnud, aga kui võrdleme praeguse ajaga 90ndaid, siis sealgi on palju erinevusi. Mul tuleb lausa naer peale, see oli ikka väga raju aeg.

Teie karjääri algusaeg jääbki sellesse segasesse aega.

Nii nagu siis asju tehti, pole enam võimalik teha. Eesti on väike, praegugi on sul võimalik ühe telefonikõnega ükskõik kellega kontakti saada. Tol ajal oli see 20 korda nii lihtne. Väiksus ja ühiskonna noorus tegid paljud asjad võimalikuks, mille peale vanemas ühiskonnas ei tuldagi. Loomulikult ei peaks enam üle võtma kauboikapitalismi, mis 90ndaid iseloomustas, aga sellist toetavat ja kokkuhoidvat suhtumist võiks rohkem olla. Kapitalistlikus võistluses läks see kaduma. Õnneks väikeettevõtluses seda veel leiab.

Mis siis moes oli, kas kanti seda, mis kätte sattus?

Ma ei ütleks nii. Tallinnas oli väga võimas moemaja. Eesti oli Nõukogude Liidu suurim tekstiilitootja. Minu ema töötas veel vabrikus kunstnikuna. Ükskõik millisesse Nõukogude Liidu otsa sa poleks ka läinud, tema kardinad rippusid kõikides kodudes. See väga hästi arenenud tööstus lagunes 90ndatel laiali. Üleminekuaeg oli keeruline. Paljud ei suutnud üle minna teistsugusele korraldusele. Olla ettevõtja praegu või 30 aastat tagasi on väga erinev. Ettevõtlus sobib vähestele.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

21. oktoober 2019, 20:40
TV3 VIDEO | ROHEPESU: biolagunevad nõud ei erine olemuselt tavalistest plastmassnõudest
27. september 2019, 09:22
Reet Ausi vanalinna korteril lasub keelumärge
10. september 2019, 11:21
Tänavune disainiöö keskendub uudsetele materjalidele
11. detsember 2018, 13:12
Mis saab vanadest teksadest? Kasvõi midagi vahvat jõuluvana kingikotti!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee