Foto: Stanislav Moškov
Eesti
18. oktoober 2019, 00:06

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tudengite rahutu meele pärast keelati teater (1)

Tartu ülikooli aadliperekondadest tudengid olid linna peal käies uljad ja väljakutsuvad. Seda enam, et ülikooli võeti ainult mehi ja naistega puututi kokku vaid lõbumajas: tudengitel oli ju keelatud vanemate loata mis tahes lepinguid sõlmida ja nende antud abielulubadused loeti kohemaid tühiseks.

Üliõpilaste väljakutsuv linnasjõlkumine ja kõikvõimalikud koerustükid ajasid linlased vihaseks ja see oligi üheks peamiseks põhjuseks, miks tänasest kuupäevast 1812. aastal keelati Tartus igasugune teatritegemine (mõni erand siiski teinekord oli). Pärast etendusi puhkes ju tihti kaklusi politseiga.

See keeld jäi kehtima 1867. aastani.

Kuid juba kümmekond aastat enne seda oli üks näitleja leiutanud viisi, kuidas keelust üle astuda. Linna piiril oli Riia postmaantee ääres lihtsakoeline Valge Hobuse kõrts, mille juurde ehitati Tähtvere mõisaomaniku kaasabil kerge puitehitis arvata 600 inimesele ja hakati suviti etendusi andma. Näitlejaid tuli isegi Saksamaalt ja Peterburist.

Tartlased jalutasid meelsasti teatrisse. Publikupuudust ilmselt ei olnud – kuigi Tartus oli toona vähem elanikke kui praegu näiteks Rakveres. Mängiti isegi ooperit, kuigi sagedamini teatritükke, mis publikut meelitasid. Mis sellest, et nende kunstiline tase kõrgele ei tõusnud.

Kui Tartus jälle lubati teatrit teha, lõpetas ka too suveteater paari aasta pärast oma tegevuse. Hoone lammutati.