SÕNAMAALIDE RÜPES: kunstnikepaar Epp Maria Kokamägi ja Jaak Arro avasid ennast ootamatust küljest

Oktoobris ilmunud raamatut „Kokku maalitud. Epp Maria Kokamägi ja Jaak Arro“ õilistab oivaline stiilivõte: iga peatükk kannab mõne Epp Maria või Jaagu maali pealkirja  – „Päevasoe ja öökülm“, „Ma armastasin inglit“, „Kullakallaja“ jt –, millele järgneb Katrin Helend-Aaviku poeetiline kirjeldus maalil nähtavast. Need mõnelauselised kirjeldused on justkui sõnamaalid, nauditavad oma terviklikkuses.

Näiteks peatükile „Lõunauinak koeraga“ nime andnud Epp Maria maali kirjeldus kõlab järgnevalt: „Suur soe käpp su käel puhkamas, jääd rammestunult suvise õunapuu alla tukkuma. Sinu maailmal on külm niiske nina ja kaks nööpsilma. Tuul laotab tukkujatele peale nähtamatu teki. Pärastlõunane päike põimib unenäod kuldkollase niidiga mälestusteks.“

Kunstnike elulooraamatus on ootuspärane, et juttu tuleb nende loomingust ja tähtsamatest eluseikadest. Sümpaatselt ootamatuna mõjub aga teadasaamine, kui suur osa on selle paari elus aga vanade majade päästmisel. Kui mõni teine põgeneks varemeis maja nähes võimalikult kaugele, siis nemad näevad hoopis võimalust taastada midagi kaunist. Mitte nii, et rahakott on puuga seljas, vaid paljuski endi kätega.

See on toredalt eluterve raamat, mis ei vaevle maailmavalu käes, vaid mõjub helgelt ja rõõmsalt nagu Sepamaa talu puude all rüübatud tassike auravat piparmünditeed.

Katrin Helend-Aaviku kirja pandud elulooraamat „Kokku maalitud. Epp Maria Kokamägi ja Jaak Arro“ kuulub kirjastuse Tammerraamat sarja „Paar“. Varem on selles sarjas ilmunud näiteks raamatud ooperisolistidest Sirje ja Väino Puurast ning kunstipõldu kündvatest Marika ja Heinz Valgust.