Eesti
16. oktoober 2019, 00:18

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna Uuel turul tapeti kümneid inimesi (5)

Vana kalendri järgi 14. oktoober 1905. Dvigatel alustas poliitilist streiki. Töölised valgusid tänavaile, lõhuti viinapoode, rikuti gaasivabrik ja tehti relvapoed tühjaks. Tartu tudengid toetasid streiki.

Järgmisel päeval alustati omakaitse loomist. Vanas Estonias olnud koosolekul nõuti asutava kogu kokkukutsumist, trükivabadust ja poliitiliste vangide vabastamist.

16. oktoobril algas ülevenemaaline üldstreik. 

Tallinnas valgenes hommik üsna päikesepaisteliselt. Rahvas kogunes Kalamajja Lausmanni vabriku juurde tulisele koosolekule ja läks päeva õhtule veeredes linnavalitsuse soovitusel Uuele turule. Kogunes kuni 10 000 inimest. Seisti tihedates salkades üsna vaguralt. Kui sõdurid inimesed poolringi võtsid, ei uskunud keegi, et nad ka tule avavad.

Ometi raksatas kapten Nikolai Mironovi käsul kogupauk. „Südantlõhestav hädakisa, surijate viimased ohked ja haavatute valuoiged sulasid ühte püssitule raginaga,“ kirjutab Mihkel Martna oma mälestusis. 

Surma sai 94 inimest ja haavata sadakond (Kaja kirjutas veretöö 25. aastapäeval, et 200). Tapeti inimene, kes Uuel turul ei olnudki: vanaproua istus oma toas Narva maantee alguses, kui kuul läbi seina tungis ja teda rindu tabas.

Veresauna ohvrite matus oli 20. oktoobril. Puusärgid asetati Uuele turule kõrvuti ja tuhanded inimesed saatsid neid edasi matusetalitusele Rahumäe kalmistule.