Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda: lindude pesitsusajal raierahu kehtestamine on vastutustundetu (48)

Kirja ajendiks on kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) ja keskkonnaameti eelmise nädala kohtumine, milles mõlemad osapooled leidsid, et lindude pesitsusaegset raierahu lahendamiseks oleks vaja üldist seadusemuudatust. 

"Oleme täitsa nõus, et üldist seadustatud raierahu oleks mitmel põhjusel vaja,“ möönis keskonnaameti looduskaitseosakonna juhataja Tarvo Roose EMA poolt meediale saadetud pressiteates. Ta lisas, et ameti jaoks oleks kõige selgemaks lahenduseks, kui pesitsusrahu pidamine kirjutataks looduskaitseseadusesse üldnõudena ja kõigi raieviiside kohta.

Ameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki hinnangul peaks palkama juurde vähemalt 27 töötajat, kui lindude pesitsusrahu soovitakse lahendada läbi ametkonna töötajaskonna, kes peaksid üksikteatistele eritingimusi seadma ning lindude pesitsemist kontrollimas käima. 

Keskkonnaameti hinnangul oleks esmajoones otstarbekaim kehtestada üldine pesitsusaegne raierahu kõikidel kaitsealadel, mis tagaks järglaste üleskasvatamise ajaks rahu nii lindudele kui ka loomadele ja oleks samas väheolulise mõjuga ka metsaomanikele.

Üldise seaduse rakendamine, millega keelustatakse raie kevadsuvisel lindude pesitsusajal, näiliselt ei istu EPKK-le, mille juhatuse esimees Roomet Sõrmus saatis keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppartile kirja. Ta avaldab pahameelt, et ametkond on võtnud seisukoha.  

"Kõnealuses pressiteates esitatud väited on vastuolus seni keskkonnaministri poolt väljendatud seisukohaga, et lindude pesitusaegse raierahu kehtestamine või mittekehtestamine otsustatakse hetkel koostamisel oleva Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) raames. Pressiteate kohaselt pooldab aga KeA (keskkonnaamet - toim.) seadustatud raierahu kehtestamist, võttes riigiasutusena seisukoha ja suunanäitaja rolli küsimuses, mida MAK2030 raames ei ole veel otsustatud," kirjutab Sõrmus.

Ta jätkab: "Arvestades metsandussektori olulist rolli töökohtade loomisel maapiirkonnas on selline surve pesitsusaegse raierahu kehtestamiseks ilma eelnevate sotsiaalmajanduslike uuringuteta vastutustundetu. Näiteks panustab metsandussektor märkimisväärselt Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti toimetulekusse, moodustades vastavalt 19,7% ja 15,4% kogu regiooni tööhõivest (arvestades otsest, kaudset ja kaasnevat mõju)." 

Sõrmus sõnab veel, et kolme-neljakuuline raiepaus jätaks tööta tuhandeid maapiirkonnas elavaid inimesi ehk otsust lindude pesitsusaegse raierahu kohta ei saa vastu võtta analüüse tegemata. "Samuti on riigiasutuse poolt sellise seisukoha edastamine, arvestades keskkonnaministri senist seisukohta ja asjaolu, et MAK2030 protsess on veel käimas, metsandussektorile murettekitav," leiab EPKK juhatuse esimees.