Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirikuõpetaja kartis kuradit kantslijalas  (2)

Tõnis Erilaid, 14. oktoober 2019, 00:01
Foto: Pixabay
Esimesed Eesti vabamüürlased asusid XIX sajandi alguses Põltsamaal, loožis olid mõisa antvärgid (ametimehed) ja ka mõni eesti sugu talupoeg, väidab Esmaspäev 1939. aastal.

Ajalehe teada sai kõik alguse noorest ja nägusast mõisateenijast Marist. Too olla kasvanud Adavere mõisa omanikule Stackelbergile nii südamesse, et parun Mari isegi välismaale kaasa võttis. Ühel reisil Saksamaale oli Mari olnud Stackelbergi teadmata vahekorras ühe Saksa aadlikuga, kes olnud sealse vabamüürlaste organisatsiooni juhtivaid tegelasi ja Marigi saladustesse pühendanud, kinnitab Esmaspäev. See tundub küll väheusutav, sest vabamüürlasiks võeti ainult mehi. 

Samal teemal

Mari tulnud paruniga koos Eestisse tagasi ja hakanud jagama saksakeelset vabamüürlaste vandetõotuse teksti. Kes tolle salaliku organisatsiooniga liitus, andis allkirja. Tekst olla peidetud Põltsamaa kiriku kantsli jalga.

Hilisema remondi ajal sattus dokument tööliste kätte, kes selle kirikuõpetajale viisid. Too olla kahvatanud, kui luges,  ja öelnud töömeestele: „Kurat ise on pugenud kantsli jala sisse!“  

Leitud paberi visanud ta kohemaid tulle ja hakanud palvetama. „Teda vaevas, miks oli põrguvürst valinud oma saladuse varjamiseks just pühakoja kantsli. Sellepärast ei võinud ta enam rahuliku südamega minna kirikusse, sest mine tea, millise vembu too igavene vaenlane seal jälle viskab.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee