Urmas Eero LiivFoto: Teet Malsroos
Toimetas Jaanika Vilipo 13. oktoober 2019 11:30
Saates "Hommik Anuga" käisid külas Eesti õudusfilmi "Kiirtee põrgusse" režissöör ja stsenarist Urmas Eero Liiv ning peaosatäitja Franz Malmsten, kes rääkisid peagi kinolinale jõudva filmi telgitagustest. 

"Me teame, et väga paljud maailmakuulsad näitlejad on alustanud väikestest õudusfilmidest. Nii et võibolla ka Franzu karjäär algas sellest kohast," ütles filmi režissöör. Franz õpib Londonis filminäitlemist. Franz avaldas arvamust, et õudusfilm on hea hüppelaud: "Kõigepealt tuleb kõige hullem kool läbi elada ja siis saab edasi teha lihtsamalt asju."

"Meie proovime selle filmiga pakkuda neid elamusi, mida filmikunstis on alati püütud ka pakkuda žanri moodi - lähed vaatad komöödiat, naerad kinos. Lähed vaatad Franzu filmi "Talv", nutad härdusest, sest see on väga ilus. Aga õudusfilm on ju vana filmižanr ja seal sa saad teistsuguseid elamusi. Just sellepärast me seda teeme, et seda pole Eestis väga sellisel moel puudutatud," rääkis Liiv. 

Franz jagas saates, et tema kartis väiksena pimedust: "Olin õhtuti üksi pikalt kodus ja vanemad olid etendusel. Ega ma oma toast ei väljunud, kartsin. Mul oli see probleem, et minu toa kõrval ei olnud koridoris lülitit. See oli ainult teisel pool koridori. Kui oli pime, pidin läbima koridori, ei ei oleks pime."

"Mina olin ka lapsena üsna tundlik," tunnistas Liiv. "Ma arvan, et minuvanused inimesed mäletavad Vene filmi "Peata ratsanik", kus hobuse seljas sõitis ilma peata mees. Sellega olid mul keerulised lood, väga pikka aega. Mingisuguses filmis oli mingi vastik kääbus, kes väikseid lapsi kimbutas."

"Ega ma teagi, kas kodumaist õudusfilmi tahetakse vaadata. Aga olen kogenud ühte asja, et siin sirgub põlvkond, kes on pidevalt elamuste näljas. Kuna nende elus midagi ei toimu. Nad istuvad hommikust õhtuni virtuaalmaailmas - nad on jäänud päris reaalsetest kogemutest ilma. Siis nad tahavad, et neid kuidagi ehmatatakse. Arvan, et see on üks kummaline põlvkond, kes januneb koguaeg adrenaliini järele sest nende tegelik elu on möödunud vati sees," rääkis Liiv. 

"Lugu võiks kõnetada igat eestlast," arvab Liiv. "Väga paljudel inimestel on suvemaja ja tihtilugu ei teata, mis on selle eelmine lugu. Film räägibki ühe ostetud suvila loost, mis on väga vana ja verine lugu ja mis nüüd tuleb esile. Neid Eesti maju on väga palju, mida me ei tea," sõnas filmi režissöör. 

Täispikka intervjuud vaata siin: