Inimesed

SKANDAAL: miks anti Nobeli kirjanduspreemia genotsiidieitajale? (33)

Toimetas Triin Tael, 11. oktoober 2019, 10:53
VÕIDUPÄEVAL: Värske kirjandusnobelist Peter Handke 10. oktoobril oma kodus Chaville'is Pariisi lähistel. Foto: EPA/Scanpix
Tänavuse Nobeli kirjandusauhinna määramine austerlasele Peter Handkele (76), kes avaldas 1990. aastatel Jugoslaavia sõdade ajal serblastele toetust ning käis kõnelemas Slobodan Miloševići matustel, on vallandanud kriitikatulva. „Ma poleks iial arvanud, et Nobeli auhind ajab mind oksele,“ põrutab Albaania peaminister Twitteris. Ka Ameerika PEN-klubi on Rootsi Akadeemia otsusest rabatud. 

Mullu Nobeli kirjanduspreemia välja andmata jätnud Rootsi Akadeemia kuulutas neljapäeval 2018. aasta laureaadiks Poola kirjaniku Olga Tokarczuki ja tänavuseks võitjaks Austria autori Peter Handke. BBC News nimetab Handket äärmiselt poleemiliseks kujuks. Austerlane väljendas Jugoslaavia sõja ajal toetust serblastele ning eitas kord kurikuulsat Srebrenica veresauna 1995. aasta juulis, mil serblased tapsid üle 8000 moslemi mehe ja poisi. 2006. aastal pidas Handke kõne serblaste liidri Slobodan Miloševići matustel. Kirjanikku peeti sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatud Miloševićiga lähedaseks.

Samal teemal

„Ma poleks eales arvanud, et mõni Nobeli auhind võib mind oksele ajada,“ säutsus Albaania peaminister Edi Rama pärast Rootsi Akadeemia otsuse teatavaks saamist Twitteris. Kosovost pärit Albaania asevälisminister Gent Cakaj nimetas samas sotsiaalmeediakanalis tänavust Nobeli kirjanduspreemiat häbiväärseks. See on tema sõnul määratud genotsiidieitajale. Handke  eitas kord tõepoolest serblaste korraldatud Srebrenica tapatalguid ning võrdles Serbia saatust juutide saatusega holokausti ajal. Hiljem palus kirjanik siiski vabandust - tema kommentaar olnud keelevääratus.

Nõudis 2014. aastal Nobeli auhinna ärakaotamist

Ameerika PEN-klubi president, nimekas kirjanik Jennifer Egan tegi Nobeli kirjanduspreemia asjus samuti avalduse. Tema sõnul on organisatsioon rabatud laureaadist, „kes on kasutanud oma avalikku häält ajaloolise tõe õõnestamiseks“. 

Ka Kosovo president Hashim Thaci tviitis BBC Newsi teatel: „Nobeli auhinna otsus tekitas lugematutele ohvritele määratut valu.“ Srebrenica veresaunas ellu jäänud Emir Suljagic kommenteeris: „Milosevici fänn ja kurikuulus genotsiidieitaja saab Nobeli kirjanduspreemia ... On alles ajad.“

Handke ise on nimetanud Rootsi Akadeemia otsust määrata 9 miljoni Rootsi krooni suurune auhind just talle väga julgeks. Muuseas, 2014. aastal kutsus austerlane üles Nobeli kirjanduspreemiat ära kaotama. Handke sõnul kanoniseeritakse võitjat preemia mõjul õigustamatult. Lisaks pidavat Nobel tooma „ühe hetke tähelepanu ja kuus külge ajalehes“. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee