Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigikogu arutas Toompea katedraali lammutamist (3)

Tõnis Erilaid, 11. oktoober 2019, 00:06
Postkaart: Tallinna Aleksander Nevski katedraali pidulik õnnistamine 30. aprill 1900.aastal.
Nelja riigikogu rühma (praegu kutsutakse neid peenelt fraktsioonideks) liikmed esitasid 11. oktoobril 1928 eelnõu, millest järgmise päeva ajalehed kirjutasid kõlavate pealkirjade all: „Pealinn vabanemas julma tsaariaja mälestusmärgist. Toompea katedraal lammutatakse. Koristatakse oma kohalt 1. maiks 1929. Kulud kaetakse katedraali lammutamisel saadud ehitusmaterjali müügist.“

„On ammu teada tõsiasi, et selle kurva ja hämara (venestamis)aja valitsejatel puudus vähemgi lugupidamine teistest rahvastest. Ei varjatudki, et peakiriku ehitamine olevat „vene asja istutamine siia“. Vähe sellest, et peakiriku ehitamise agaram õhutaja Eesti kuberner Šahhovskoi hoolimatult taga kiusas tolleaegseid Eesti tegelasi – ta õhutas ka Liivi kuberneri järjest ja järjest uutele surveabinõudele,“ öeldi eelnõu seletuskirjas, et Aleksander Nevski katedraal ehitati venestamise möllates. Väideti, et igas Vene linnas on jumalakoja jaoks vääriline koht, aga Tallinnas – vaata maalt või merelt – Vene linna te ei näe. Šahhovskoile oli seetõttu vastuvõetav vaid Toompea lossi esine. Mõtte ehitada katedraal reaalkooli vastu või Vene turule heitis ta kõrvale. 

Venemaalt kogutud annetuste toel ehitatud katedraal pühitseti 30. aprillil 1900.

Riigikogu ei teinud 1928. aastal lammutamisotsust ja tuge pole saanud ka hilisemad üleskutsed seda teha.

3 KOMMENTAARI

a
ajaloolane 12. oktoober 2019, 09:12
Väikerahvaste likvideerimine on Jumala vastu astumine, sest Jumal nad lõi, eks see oligi üks tsaaririigi likvideerumise põhjuseid Nagu ka NSVL ja nüüd on järjekorras EU - järjekordne rahvaste sulatusahi.
s
Sarnaselt šahhovskoiga 11. oktoober 2019, 07:32
käitus sadakond aastat hiljem seltsimees burešinn kui rajas järjekordse saatana templi.
Loe kõiki (3)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee