Foto: Teet Malsroos
Juhtkiri
10. oktoober 2019, 18:44

Juhtkiri | Võimuliidu kõlbeline laostumine tagas Reitelmanni lähetamise (35)

Riigikogus ENPA delegatsiooni komplekteerimisel läks nii, nagu ettevalmistuste põhjal võis arvata. Koalitsiooni teerull saavutas suurema vaevata oma tahtmise Urmas Reitelmanni nimetamisel selle koosseisu. Või kas see nüüd just võimuliidu kõigi erakondade otsene tahtmine oli, aga selline otsus oli lihtsalt koalitsiooni tõrgeteta edasitöötamise hind.

Kindlasti pidi väliskomisjonis toimuvaga mitte ainult kursis olema, vaid sellele oma toetuse andma ka peaminister Jüri Ratas. Keskerakondlase Siret Kotka-Repinski komandeerimine patiseisus olnud väliskomisjoni liikmeks näitas juba ette, et peaministriparteil mingit tõrget Reitelmanni nimetamisel ei ole. Ses valguses ei imestaks, kui isegi isamaalase Mihhail Lotmani hääletuseelsed kõhklused võisid olla kokkumängu üheks osaks. 

Igatahes ei kõhelnud hääletamisel võimuliidu inimestest keegi ja häältega 7 : 6 sai ENPA delegatsiooni EKRE liige, kelle sõnavaramusse on kuulunud väljendid „tiblad“ ja „inimrämps“ venelaste ja pagulaste kohta. Et vähemalt avalikkusesse pole jõudnud ühtegi märki, et teistel võimuerakondadel oleks olnud selgroogu nõuda EKRE-lt mõne teise kandidaadi esitamist, siis tantsiti täpselt EKRE pilli järgi.  

Asjade sellise käigu tõttu on kerge tekkima võrdlus korruptsiooniga. Rahvusvaheliste mõõdikute järgi võib Eesti olla küll juriidilises mõttes korruptsioonivaba riik, kui aga aluseks võtta õigekeelsussõnaraamatu definitsioon korruptsioonist kui kõlbelisest laostumisest, siis vastab väliskomisjonis toimunu igati sellele määratlusele.

Tõsiselt ei saa võtta ka võimuliidu osaliste rõõmustamist, et Reitelmann kasutas sobimatuid väljendeid enne, kui hakkas poliitikuks. Sellise mõõdupuu järgi tuleks unustada kõik patud, on see siis elukaaslase peksmine või miskit muud, mis on tehtud „enne“. Võimuliit toimib kui õlitatult täieliku üksteisemõistmise õhkkonnas, ei mingeid solvamisi ega vabanduse palumisi.