Foto: Pixabay
Eesti
9. oktoober 2019, 00:02

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti neiu verest sai reliikvia (2)

Veel 1613. aastal on visitatsiooniprotokollis öeldud, et Saarde luteriusu kirikus on visiteerijale näidatud õnnetu Eesti neitsi verd, kirjutab Uudisleht 9. novembril 1938.

Loo algus ulatub aastate taha, kui Vene sõjajõuk tatari bojaari juhtimisel Pärnumaa Saarde kihelkonna Jäärja külla jõudis. Tappis seal metsikult mehi, naisi ja lapsi ning pistis kõik hooned põlema. Vangivõetute hulgas olnud neiu, kelle ilu võlus bojaari. Ta tahtnud võtta neiu endale naiseks. 

Neitsi nägi, et pääsemine on võimatu ja otsustas pigem surra kui murda truudust oma peigmehele, jutustab Uudisleht legendist. „Ta näitas bojaarile peigmehe kingitud hõbedast neitsipärga ja ütles sellel olevat üliinimliku jõu, mis kaitseb iga inimest, kellele pärg annetatakse, vägivaldse surma eest,“ rääkinud neiu ja lubanud pärja bojaarile kinkida, kui too ta vabaks laseb. „Neiu pani pärja omale pähe ja ütles: nüüd raiu mõõgaga minu kaela ja sa näed, et ma jään terveks. Bojaar tõmbas oma kõvera tatari mõõga tupest ja raius. Nägi siis, kuidas neiu pea koos pärjaga murule veeres. Teda haaras õudne tunne ja ratsutas oma salgaga kiiresti minema. Pakku pääsenud inimesed tulid küla ahervartele ja nägid, et neiu kaelast tilkuv veri ei tardu. Kohal olnud munk palvetas ja kogus vere nõusse, mille kiriku altarile viis, kus see mitmeks inimpõlveks vaadata jäi,“ kirjutab Uudisleht.