ON SEE TÕESTI VÕIMALIK? Banaane ähvardab hukk (19)

Maailmas on üle tuhande banaanisordi, neid on igale maitsele vähem ja rohkem suupäraseid. Mõni maitseb nagu maasikas, mõni vajab keetmist, enne kui seda saab lauale anda, kirjutab Helsingin Sanomat. Müügibanaan on aseksuaalne, ei paljune. Iga järgmine vili on eelmise kloon. Õieti nimetatakse banaani teadlaste seas küll marjaks.

Kuid vähe on selliseid banaanisorte, mis vastavad peaaegu kõigi inimeste maitsemeelele. Ja veel vähem on neid, mis kannatavad pikka transportimist.

Algul, kui suurfirma United Fruit (praegu Chiquita) kogu Ladina-Ameerika banaaniistandustega täitis ja lisaks sealsetes riikides endale meelepärased valitsused ametisse pani (sellest ka nimetus banaanivabariik), oli peamine lääneriikidesse veetav müügivili Gros Michel. See oli maitsvam ja suurem, kui praegu poeletilt leiame. Tänu rohkele levikule ka odav. Kuid see, et istandused valdavalt vaid üht banaaniliiki kasvatasid, sai saatuslikuks. Mulla kaudu leviv seen, mida kutsutakse Panama taudiks, hävitas kõik oma teel. Teda ei peatanud ükski teadaolev vahend. Ja kui seen oli juba mulda tunginud, siis jäi ta sinna aastakümneiks paigale.

Gros Michelil oli kriips peal, märgib Helsingin Sanomat.

Inglismaalt leitud banaanisort

Kuid banaanitöösturid asusid kohe asendajat otsima, kirjutab Helsingin Sanomat. Hulga pakutud sorte lükkasid ostjad tagasi – kas ei maitsenud või läksid banaanid kiiresti pealt mustaks, mis teadagi isu ei äratanud.

Lõpuks avastati, et peaaegu sama maitse ja omadustega sort on Cavendish, mis pärines – nii imelik kui see ka pole – Inglismaalt. William Cavendish, Devonshire'i kuues hertsog, oli innukas aednik, kellele meeldisid eksootilised taimed. Mauritiuselt toodud banaanisorti hakati arendama kasvuhoonetes Joseph Paxtoni käe all, kes nimetaski uue sordi oma tööandja nimega.

Pikkamööda levis see banaanisort kogu maailmas, sest Panama taudi tolleaegsed seened seda ei nakatanud ja saak oli piisavalt suur.

Siinkohal peab küll tunnistama, et banaanist ei ole ainult rõõmu. Selle istanduste teelt kaob vihmametsi. Palk, mida istanduseomanikud töötajaile maksavad, on tihti nutmaajavalt väike. Istandustes viljeldakse tavaliselt ainult banaane, mitte ühtegi põllusaadust selle kõrval. Selles oht seisnebki. Kõik muutuski, kui Cavendish oli vallutanud üle poole kõigist banaaniistandustest. Peaaegu monokultuuri asus nüüd ähvardama Panama taudi muutunud vorm, millele Cavendishi banaan ei ole enam immuunne. Lähis-Ida, Austraalia, Aafrika, Aasia ja nüüd juba ka Lõuna-Ameerika istandused langevad vastupandamatult leviva seenhaiguse ohvriks. Banaaniistandusi ähvardab ka õhu kaudu leviv must sigatoka, mille tõrjeks tuleb lennukitelt pihustada herbitsiide isegi poolsada korda aastas.

Teadaolevalt kulutavad banaaniistanduste omanikud tubli kolmandiku oma sissetulekust nende hädaohtude tõrjeks, kuid siiani ilma eriliste lõplike tulemusteta.

Muidugi ei kao banaanid poeletilt veel järgneval aastal ega kõige lähemas tulevikus ka edaspidi. Aega veel on, et mõelda, mida ette võtta.

Cavendishi asendavat banaanisorti pole siiski veel teada. Austraalias on teadlased saavutanud mõningast edu, istutades Cavendishi-banaanitaimedesse geene, millest Panama taud jagu ei saa. Kuid kuna Euroopa Liidus on keelatud müüa geneetiliselt muundatud toiduaineid, siis ka banaane. Suured firmad püüavad selle vastu leida rohtu, ristates eri banaanisorte tavapärasemal viisil. Kuid see võtab tublisti aega, et sel teel tulemusteni jõuda.