"Kuuuurijas" rääkis oma loo 28aastane Meeli, kes usub, et rinnaimplantaadid rikkusid ära ta tervise.Foto: TV3
Tele
7. oktoober 2019, 21:00

„Kuuuurijas“ rääkis loo naine, kes arvab, et rinnaimplantaadid rikkusid ta tervise ära. Mitmed arstid seda aga ei usu (99)

Tänases “Kuuuurijas” rääkis oma loo hädadest rinnaimplantaatidega 28aastane Meeli. Nimelt, tahtis ta terve elu saada suuremaid rindasid, kuid kui ta need sai, mõistis ta, et ta on üks haruldastest inimestest maailmas, kellele ei mõju kunstrinnad hästi.

Meeli Reinvart on Instagrami suunamudija, kes esimest korda rindade suurendamisele mõtles 23aastaselt. Ta käis konsultatsioonis ilukirurgiakliinikus Christinas Clinic, mida palju teavad läbi saate “Minu imeline muutumine”.

Meeli käis seega juba viis aastat tagasi konsultatsioonis, aga otsustas operatsiooni siiski mitte tol korral teha, mis näitab, et tegu ei olnud uisapäisa tehtud otsusega. “Tegelikult on see suur väljaminek mida teha, ma ei tea palju inimesi, kellel oleks see raha kohe võtta. See oli asi, mida ma olin aastaid mõelnud ja tahtnud,” rääkis ta.

Lõpuks otsustas ta unistuse suuremast rinnapartiist siiski ellu viia. Ta läks tagasi Christians Clinicusse ja otsustas enda rindadesse lasta panna 335 grammised C korviga võrdväärsed implantaadid. 

“Kui esimene kord pärast implantaatide panekut magasin ma istuvas asendis umbes kaks nädalat, siis see oli päris valus. Viis nädalat olin töölt eemal,” rääkis Meeli pärast operatsiooni toimuvast.

Valu tasus end Meeli jaoks ära, sest tulemus oli lausa ahhetama panev. Rinnad olid suured ja lopsakad ning sobisid Meeli arvates nüüd tema keha proportsioonidega. “Ainuke asi, mis mul rindadega tekkis, oli see, et vasak rind langes ilusti taskusse oma kohale ära, aga parem rind jäi ülespoole, rinnalihas jäi kiskuma ja valulikuks. Ma käisin sellega operatsioonil 2019. aasta jaanuaris, nii kaua oli mul see lihasvalu, kaks aastat,” tõdes ta.

Pitsitav rinnalihas oli Meeli jaoks aga alles kadalipu algus. Pärast parema rinnalihase operatsiooni läks Meeli tervis paremaks, aga ta märkas, et tema tervis pole ikkagi nii korras kui enne implantaatide panekut. 

“Ma panin tähele, et ei maganud enam nii korralikult välja. Kõik mured, mis mul olid seoses rinnaimplantaatidega, ma ei saanud aru, et need on sellega seotud tegelikult, arvasin, et need tulenevad välistest faktoritest. Ma arvasin, et ma olen väsinud, et mul on stress elukohavahetusest, et toas on liiga valge ja seetõttu ei maga välja. Iga hommik oli selline tunne, et olin maganud 3-4 tundi, kuigi ma magasin 8-9 tundi,” rääkis ta.

Meelil tekkis ka palju teisi sümptomeid. Aasta hiljem tekkisid tal peavalud. “Juba enne seda meeleolud muutusid, ma muutusin hästi närviliseks, tundsin, et olen rahutu, et miski kogu aeg häirib mind,” sõnas ta. Peavalud muutusid aga suuremaks. “Ma jällegi mõtlesin, et võib-olla on mul tööstress ja pingeid liiga palju.”

Kuna Meeli enesetunne läks kogu aeg halvemaks, hakkas ta kartma, et tal on ehk mõni raske haigus. “Iga hommik oli tunne, nagu mul oleks pohmell, nagu oleks eelmine päev joonud. Aga lisaks sellele hakkas mul tulema kergelt depressiivsus, halvad mõtted. Ma olen olnud terve elu hästi positiivne inimene, aga siis ma ei suutnud enam vaadata asju hea nurga alt, kõik, mida tegin, tundus kehvana,” rääkis ta.

“Mul hakkasid tekkima hingamisraskused, ma ei saanud trenni tehes hingata, ei puhanud seeriate vahel välja. Kui ma pikalt rääkisin, siis ma pidin õhku juurde võtma. Ma haigutasin hästi palju, mis tähendab, et peast on hapnikku puudu. Lisaks hakkasid mul valutama liigesed, lihased. Ma jätsin trennitegemise ära. Isegi, kui trenni pooleli jätsin, valutasid mul lihased, nagu ma oleks teinud trenni teinud, lihasvalu oli. Lisaks muutus mu nahk kuivemaks, tekkis kõõm, millest ma hiljem lahti sain. Ma sain aru, et minuga on midagi valesti. Ma tundsin end vanainimesena, mis tegi mind kurvaks, sest ma tahtsin nii palju asju teha.”

Meeli käis perearsti juures, talle tehti EKG ja vereanalüüse, kuid kuskilt ei tulnud midagi välja. Tõdemuseni, et tervisemured võivad olla seotud rinnaimplantaatidega, jõudis Meeli täiesti juhuslikult.

“Hakkasin Instagramis jälgima üht inimest, Robin Gallanti, ja ta hakkas järgmine päev rääkima, et tahaks midagi südamelt ära saada, et tal on implantaadid ja võib olla nendest tulenev haigus breast implant illness, millel oli hästi palju sümptomeid, mis on minul ka,” selgitas Meeli.

“Ta jagas seal mitmeid Instagrami kontosid, YouTube’i videoid, kellel on samad asjad olnud, kes on oma implantaadid ära võtnud ja siis uuesti terveks saanud. Kui hakkasin selle haiguse kohta uurima, ei leidnud ma eesti keeles mitte ühtegi allikat.”

Meeli põrkus arstidega kui ta neile rääkis, et tal on rinnaimplantaatide haigus. Ta võttis ühendust ka Christinas kliinikuga, kes ütles, et nad ei keeldu implantaatide eemaldamisest, kuid palusid Meelil enne anda vereproovi, et vaadata, kas ta on implantaatide vastu allergiline.

Esialgu ei soovinud Meeli veretesti teha, sest see maksis tema sõnul 80 eurot. Samas kliinik pidas seda vajalikuks. “Tegin allergiatesti ära ja sain vastuse, et mingit allergilist reaktsiooni mu kehal implantaatide vastu ei ole ja nemad ütlesid mulle, et implantaadid ei saa olla põhjuseks mu praegustele muredele,” ütles Meeli.

Meeli sõnul vaadati viltu ka tema Google’st leitud diagnoosile. Meeli otsustas üles otsida veel ilukirurge, kelle juurde murega minna ja ta soovis, et implantaadid eemaldaks arst, kes sellesse haigusesse usub. Kuid ka uue arsti juures põrkus ta vastaka arvamusega. 

“Ta ei olnud varem sellisest asjast kuulnud ja oli väga imestunud minu sümptomitest. Mulle tundus, et ta kuulis esimest korda sellest. Tema meelest minu mured ei olnud seotud implantaatidega. Ma saatsin talle video ja lingi selle kohta ning video selle kohta, kuidas peaks tegema operatsiooni, kui implantaadid eemaldatakse. Õige on implantaati eemaldada koos kapsliga,” rääkis ta.

Tõepoolest moodustub implantaadi ümber armkoest kapsel, aga arst, kelle poole Meeli pöördus, ütles talle, et tal seda kapslit ei ole. “Mina jällegi läksin uurima ja minu allikad ütlesid mulle, et iga implantaadiga tekib kapsel. Tema ütles peale vaadates, et minul seda ei ole. Mina sain aru niimoodi, et nahakiht, mis on kapsli ümber on ka armkude ja see võib olla toksiine täis, millest see implantaat on tehtud. Kui see jääb sisse, siis keha ei suuda sellest vabaneda ja mured jätkuvad,” tõdest naine. 

Meeli pöördus kolmanda arsti, Peep Pree poole, kes on Meeli sõnul ainus arst, kes tema juttu uskus. “See, et inimestel on tervisehädad pärast rinnaoperatsiooni läbimist, ei ole eilne uudis. 90ndate aastate algusest kuni tänase päevani on valdav arvamus, et rinnaproteesid ei põhjusta organismi üldiseid haigusi,” selgitas Pree, kes usub, et implantaadid võivad terviseprobleeme tekitada.

“Seal on organismi üldreaktsioon võõrkehale, mis on tehtud silikoonist. Silikoon, nagu paljud teised keemilised ühendid, võivad organismi immuunsüsteemi mõjutada, kui rääkida breast implant illnessist, siis see on tänapäeva termin, rinnaproteesi haiguse väljendit ei ole kasutusele võtnud arstid, vaid patsiendid, kes omavahel internetis suhtlevad,” rääkis ta.

“Rinnaproteesi haigusest rääkides on seal kümneid kui mitte sadu sümptomeid, mida kõike seostatakse inimese rinnaproteeside omamisega, see ei ole absoluutne tõde. Me ei suuda veel täna tõestada, et see asi nii on. See ei tähenda, et me saaks seda eitada,” lisas ta. 

“Arstile on kõige tähtsam patsiendi ohutus. Kui sa eitad, siis blokeerid ära oma ajutegevuse. Mul on väga hea meel selle patsiendi üle, kui me räägime immuunsüsteemi mõjutusest võõrmaterjali poolest, siis see mõjutus ei lakka sekundiga, kui olen need proteesid välja võtnud.”

Christinas kliiniku sõnul, kus Meeli proteesid pani, arvab, et naise mured võisid alguse saada tema peast. Asko Salmi, Christinas kliiniku külaliskirurg Soomest ütles, et maailmas on ligi 30 miljonit naist, kellel on implantaadid ning nende puhul on täielikud läbikukkumised väga haruldased.

“Esteetilise kirurgia eesmärk ongi inimese ellu anda positiivset lisaväärtust. Kui rääkida rinnaimplantaadi haigusest ja rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist, siis meditsiin hetkel sellist haigust ei tunne. Aga kui minna internetti, siis leiab selle “haiguse” kohta kilode kaupa informatsiooni. Ja kui vaatame neid vaevuseid, mida rinnaimplantaadi haigusega seostatakse, siis ei ole inimesel sellist vaevust, mida seal nimekirjas ei oleks. See võib olla mida iganes, alates peavalust,” rääkis ta.

“Võib olla, et meil tõesti leidub uus haigus. Inimeste immuunsus on erinev, me oleme geneetiliselt erinevad. Me ei tea sed amitte kunagi. Äkki on mingi väga haruldane võimalus, et kõik asjad ei sobi kõigile. Aga tänasel hetkel sellist haigust ei ole ning seda uuritakse ja tulevik näitab, mis see siis on. Kui sul on paha olla, mõistus ei tööta, silmade ees virvendab, lihased valutavad ja juhuslikult on ka rinnaimplantaadid, siis esimesena kindlasti ei kannata minna Google’sse ja leida endale diagnoos rinnaimplantaadi haigus,” arvas ta.

Meeli sõnul ei taha ta ühtegi arsti süüdistada, sest tegelikult pandi talle Christinas kliinikus ilusad kunstrinnad, kahjuks lihtsalt ei usutud tema internetist leitud diagnoosi. Meeli leidis ka arsti, kes võttis tema implantaadid välja koos armkoest kapsliga, mida ta soovis. 

Meeli sõnul kahetseb ta, et endale implantaadid lasi kunagi panna ning on kurb, et ei saa aega taasi pöörata, et saaks oma loomulikud rinnad tagasi, kuna nüüd, pärast mitmeid operatsioone, on ta rinnad täis arme.

Kuid ta on väga õnnelik, et ta lõpuks implantaadid eemaldatud sai. “Mul oli viimases staadiumis, enne implantaatide eemaldamist, tunne, et ma võin kasvõi oma käe ära anda, et saaks vaid normaalseks tagasi,” tõdes ta. Meeli sõnul on ta nüüd jõudnud arusaamani, et naturaalsed rinnad on kõige ilusamad rinnad, olgu nad suured või väikesed ja oma tervise nimel võiks implantaadid panemata jätta.