Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõisniku uitmõttest sai Nõmme linn 

Tõnis Erilaid, 7. oktoober 2019, 00:01
Foto: Tiina Kõrtsini
Voldemar Panso oli agar oma kodukandi ajaloo uurija ning tänu temale teame, et 6. oktoobril 1873 andis Nikolai von Glehn kooliõpetaja Johan Pihelmannile välja esimese suvilakrundi hõreda männimetsaga kaetud liivasele alale, mida toona kutsuti kas Järveküla või siis Pääsküla nõmmeks. Glehn teinud seda Mustamäe serval seistes ja kuulutanud pidulikult: seie saagu lenn!

Vähemalt räägib nii rahvajutt. 

Linnast jäi asi siiski veel kaugele. Nõmmele pääses toona vaid paari rongiga päevas ja teivasjaama nimi oli esiti kummaline: Peatus Seitsmendal Verstal. Päevasuvitajaid küll käis. Rahvast tõmbas ligi kohalik kõrts, mille juurde peagi kerkis restoran ja võõrastemajagi.

1880. aastal sai Glehn õiguse maad majakruntideks müüa ja tegi seda agaralt. Tuli vastu ka majaplaani koostamisega ja lubas järelmaksu kuni 99 aastat. Teada on, et 20 aastat pärast Pihelmannile krundi andmist oli püsti poolsada suvilat. 

Glehn oli ka tööstust arendanud. Muu hulgas oli metallitöökoda-valukuur, vorstivabrik, käis köie- ja liimitootmine. Kuid Nõmme rahvale töö ja leiva andmiseks jäi sellest väheks. Seitsme järgmise aastaga kasvas majade arv üle 300. Tuli Tallinna tööle minna. Ronge käis vähe. Jala tuli vehkida vähemalt 15 kilomeetrit päevas. 

Glehni unistus täitus 1917. aastal, kui Nõmme sai esiti aleviks ja 1925. aastal linnaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee