Foto: MEELIS TOMSON
Eesti
4. oktoober 2019, 00:18

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vabadussõja kangelanna smugeldajaks hakkas (1)

Vaid kaks eestlannat pälvisid lahinguteenete eest Vabadusristi. Üks neist oli Helme kandist pärit Salme Bergman(n).

Sakala kirjutas 1933. aastal temast kui kurjategijast: „Valga jaamas Eesti tollivõimud tabasid Salme Bergmani, kes oli vedanud Lätist Eestisse salakaupa. Läbiotsimisel leiti tema keha ümbert siidsalle, siidrätikuid ja kaelasidemeid. Salakaup konfiskeeriti ja neiule määrati veel 250 krooni tollitrahvi. Salme Bergman võttis osa Vabadussõjast meesteriides ja sai vahvuse eest vabaduseristi. Paar aastat tagasi tema isatalu Valgamaal läks võlgade katteks oksjonile. Vihast aetuna läks Bergman ühel ööl isatalu aeda ja saagis maha 100 õunapuud, mis kuulusid uuele peremehele. Enne kui ta läks vanglasse, saatis ta oma vabaduseristi vabariigi valitsusele, lisades juurde, et vangile ei ole enam vabaduseristi tarvis. Vabanenud vanglast, hakkas kange naine äritsema salakaubavedamise alal.“

Salme oli seejärel mõnda aega majateenija ning 1935. aastast vastasutatud Vabadusristi kavaleride kodu perenaine Virumaal Udriku mõisas. Kui 1941. aastal hakkas rinne lähenema, viis ta koos metsavendadega karja metsa enne, kui punased jõudsid loomi evakueerida. NKVD sai ta kätte. Kohtus ähvardati naist surmanuhtlusega, kuid lõpuks saadeti kümneks aastaks (pluss viis aastat asumist) Siberisse. Kodumaale jõudis ta tagasi 1956. aastal.