ASTRONOOMID: agressiivne naabergalaktika võib ühel päeval meie oma nahka panna (27)

Ajakiri Nature vahendab, et teadlased on uurinud Andromeeda minevikku, vaadeldes väikesi täheklastreid, tema hävitatud galaktikate jäänused ning leidsid, et viimase kümne miljardi aasta jooksul on ta neelanud vähemalt kaks tükki, mõlemad üsna tillukesed galaktikad. Tõenäoliselt on ta neid hävitanud aga veelgi ning ka suuremaid kui need paar, millest veel mingid osakesed alles on.

Tõsi, ega meie kodugalaktika Linnutee väiksemate naabrite suhtes heldem pole olnud. Kosmoseuudiste sait Space.com nimetab Linnuteed suisa kannibaliks, kes isukalt pisemaid süsteeme endasse ahmib. Muidugi mitte inimmõistuse jaoks hoomatavatel kiirustel, vaid miljardite aastate jooksul.

Mis aga saab siis, kui Andromeeda galaktika meie omaga kokku põrkub? Ega täpselt ei oska praegu öelda keegi. Arvestades Andromeeda suurust aga ei maksa eeldada, et Linnutee sellest heitlusest võitjana väljuks.

Kas see tähendab, et tuleviku pärast muretsemine on mõttetu, sest varsti sööb kiskjagalaktika meie oma ära? Arvestades kosmilisi ajamõõtmeid, milles kõik need protsessid toimuvad, siis ei. Andromeeda küll läheneb meile, ent ei põrku Linnuteega enne nelja ja poolt miljardit aastat. Nii et ehkki teadlased ei oska praegu veel vastata küsimusele, kumb galaktika jääb peale, on neil kõvasti aega see ühel päeval välja arvutada.