Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas põllumajandusmuuseumi süütaja tabamata jäi 

Tõnis Erilaid, 3. oktoober 2019, 00:11
Foto: ALDO LUUD
Kell oli kolme paiku varahommikul 3. oktoobril 1986. aastal, kui Ülenurmes mõisa endises tallihoones, mis nüüd oli Eesti põllumajandusmuuseumi näitusesaal, märgati aknast paistvaid tuleleeke. Maakivist hoone põles maha. Püsti jäid vaid seinad.

Mõnda eksponaati sai asendada. Nende duplikaate leidus teisteski muuseumides. Mõni oli haruldane – näiteks teravilja mahukaalud (nn Hollandi kaalud), XIX sajandi alguse maamõõduriistad, härjaader, ainsagi metallosata puuvanker, käsirehepeksumasin, põllumajandusnäituste tunnistused ja diplomid jms.

Tuli oli läinud roovilattide kaudu ka kirja- ja pildifondi ajutisse hoidlasse. Osa raamatuid hävis tules, osa sai kustutusveest kahjustada.

Tulekahju oli nii märkimisväärne, et enne kui leegid jõuti lõpuni maha suruda, olid juba KGB ohvitserid kohal. Paraku ei suudetud ei siis ega ka hiljem süütajaid leida. Eeldatavasti oli hoonesse tungitud tallihoone keskel olnud trepikoja väikese akna kaudu. See oli üsna tilluke. Alarmsignalisatsiooni paigaldajad olid uskunud, et ega sealtkaudu inimene läbi mahu ja olid akna kindlustamata jätnud. Raamidest välja võetud aknaklaasid olid muide terved – vargad või kes iganes sissetungijad ka olid – panid need tervetena tuletõrjekapi peale.

Akna väiksus pani küll oletama, et majja ronisid lapsed. Aga tabamata nad jäid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee