VIDEO | Maa-amet muutis omanike teadmata 330 000 maatüki pindala (37)

Eerik-Ivar Künnapuu, kes halvenenud nägemise tõttu käib alati ringi väikese videokaameraga, elas Tartumaal asuvas Aia talus Teise maailmasõja ajal koos oma vanemate ja vanavanematega, vahendab "Pealtnägija". Praegu on talu vabadusvõitlejate ühenduse raamatupidajana töötava mehe suvekodu. Kui Eesti taasiseseisvus, toimus maareform, mille käigus Sojamaa külas asuva talu kinnistu 1995. aastal üle mõõdeti. Mees oli toona ka ise kohal.

Pealtnäha lihtne nelinurkne krunt, mille suuruseks mõõdeti 4,1 hektarit, jääb ühelt poolt autotee ja teiselt poolt raudtee vahele. Ehkki talus toimetab Künnapuu ise, on Aia kinnistu ametlikult kirjutatud tütre, Signe nimele. Suur oli mõlema üllatus, kui talvel potsatas postkasti maamaksu teatis, millest muu hulgas selgus, et krunt, mille pindalaks nad pidasid enam kui 20 aastat 4,1 hektarit, on äkitselt vaid 3,8 hektarit ehk 3000 ruutmeetrit väiksem.

"Kui me krunti vaatame, oli seda omal ajal väga lihtne mõõta. Tegime seda Tartu maamõõdubürooga. Saime ka piiripostid panna ja sisuliselt on siin eksimuse võimalus nullilähedane," ütleb Künnapuu.

Umbes samal ajal tabas sarnane üllatus 250 kilomeetrit lääne pool, looduskaunis Puises suvitavat Kaarel Vausi. "Vaatasin juhuslikult e-kinnistusraamatus oma muude kinnistutega seotud andmeid ja avastasin, et selle kinnistu pindala on muutunud. Mul oli seda väga lihtne märgata, sest kui enne oli ilus number – kaks hektarit –, siis sel kevadel oli seal 18 992 ruutmeetrit," räägib Vaus, et isatalust oli paberil kadunud natuke üle tuhande ruutmeetri.

Maa-amet avastas üle Eesti tuhandeid ebatäpsusi

Kui mõlemad mehed kohalikust omavalitsusest aru pärisid, juhatati nad Maa-ametisse, kes kogu Eestimaa kaardiandmeid haldab. Selgus, et ilma suurema kärata toimus läinud aastavahetuse paiku suuremahuline andmete revisjon.

"Täna, kui tehnoloogia on juba nii palju arenenud ja me suudame kõiki andmeid koos vaadata, siis teame, et pindala, mis on kunagi maamõõtja esitatud, ei ole enam korrektne," ütleb Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu "Pealtnägijale".

Lihtsalt öeldes vaatas Maa-amet moodsate vahenditega üle omal ajal tehtud mõõdistused ja avastas üle Eesti tuhandeid ebatäpsusi kruntide suurustes ja ka kasutusotstarbes.

"Tihti on need näited varasemalt maareformi käigus moodustatud ebatäpsete mõõdistamis- või moodustamisviisidega, näiteks plaani alusel on joonistatud tintenpeniga üks üksus ja plaanimeetriga on arvutatud pindala," märgib Rennu.

Kui Vausi juhtumis Läänemaal oli Maa-ameti hinnangul probleem ebatäpne mõõtmine ainult plaani alusel, siis Künnapuule Tartumaal on ametil sisuliselt sõnum, et maamõõtja käis mõõdulindiga lohakalt ringi.