EKSKLUSIIVNE INTERVJUU | Anne Loho kurvastab: eksabikaasa viis meie poja Hispaaniasse elama

Anne (37) oli väga nooruke, kui ta teed ristusid endast 26 aastat vanema muusikaprodutsendi Gunnariga (63).

Väiksest Tõrva linnast pärit tüdruk hakkas 12aastaselt õpetaja Maie Kala käe all laulma. Õpetaja õhutusel käis ta kuus aastat lauluvõistlustel, nagu „Laulukarussell“, „Tähtede laul“ ja „Grand Prix“, kus ta päris edukalt osales.  

Aasta 1999 muutis kõik. Anne sai tuttavaks tuntud muusikaprodutsendi Gunnar Lohoga. "Minust 26 aastat vanem Gunnar tegeles tantsumuusikaartistidega ja arvasin, et võiksin isegi popmuusikat proovida teha, sest selle ajani oli mu repertuaar pigem akadeemiline olnud," räägib naine. Koos hakati esinemas käima ja peagi helisesid paarikesele ka pulmakellad. Perre sündis kolm krapsakat poega. 

Kooeluvanker hakkas Anne sõnul logisema neli aastat tagasi ja tänavu jaanuaris läksid Lohod suure pauguga lahku. Musta pesu hakati suure hooga ka sotsiaalmeedias pesema. Augustis võttis Gunnar pere 10-aastase poja ja kolis temaga ilma Anne nõusolekuta Hispaaniasse, kus poiss esmaspäeval ka kooliteed alustab. Anne on šokis ja õnnetu.

Anne, millised on sinu hommikud?

Olen väga varajane ärkaja ja minu hommikud algavad sidrunivee ja smuutiga, kuhu on lisatud kollageeni. Olen juba päris vana ja tervis on tähtis, samuti kena väljanägemine.

Kus sa täna üldse elad ja toimetad?

Minu ametlik töökoht on hetkel Tallinnas, aga korter on Viljandis. Sõidan regulaarselt kahe linna vahet. Töötan sotsiaalvaldkonnas ja vanuritega. Olen teinud oma elus totaalse kannapöörde. Samas elan siiski justkui kaksikelu - olen endiselt ka artist ja käin esinemas, põhiliselt ikka Lõuna-Eestis. Olen alustamas ka õpinguid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. 

Kuidas on töötada vanurite seltskonnas?

Nad on nii toredad! Ükski päev ei sarnane teisega. Mulle tohutult meeldib vahetu suhtlemine, see annab nii palju hingele. Ma pole kunagi väsinud, kui ma töölt lahkun. See pole võreldav rutiinse kontoritööga.

Oled õnnelik?

Mu hing on rahul. 

Eestlastele assotseerub sinu nimi siiski rohkem meelelahutusega - esinemistega kõrtsides ja öölokaalides. Viimastel aastatel on sinust vähem kuulda olnud. Miks?

Olen viimsed aastad üsna vaikselt elanud, pole meedias tõesti väga figureerinud. Laulmise ja esinemistega pole ma lõpparvet teinud, sest ka see toidab minu hinge ja pakub vaheldust. Olen sage külaline erapidudel, klubides ja pubides. Kõike seda pigem Lõuna-Eestis. Esinen pigem üksi. Olen naine, nagu orkester, sest saan täna kõigega ise hakkama. 

Sul on kolm poissi - 7-, 10- ja 18-aastane? Kuidas sa kõigega toime tuled?

Vanem poeg käib Tartus koolis ja saab ise suurepäraselt hakkama. Praegu on elu nii läinud, et minu eksabikaasa Gunnar Loho otsustas minna Hispaaniasse elama ja võttis meie 10-aastase poja minult luba küsimata sinna kaasa. Pojaga sain hiljuti õnneks küll suhelda ja tundub, et temaga on kõik korras. 7-aastane jäi minuga. 

Kas 10-aastane läks isaga vabatahtlikult Hispaaniasse?

Ma ei oska seda öelda. Mina sain telefonikõne alles siis, kui nad olid Saksamaalt Hispaania poole teel. Mina teadsin, et nad läksid lihtsalt Saksamaale reisile. Imestasin pisut, et miks seda tehti vahetult enne kooli algust, aga... Loomulikult olin uudist kuuldes täiesti endast väljas. Eriti siis, kui Gunnar teatas, et tal on plaanis poiss Hispaanias ka kooli panna. Kõik see juhtus augusti lõpus. Meie lahutus oli jõustunud 9. augustil. 

Sind pandi lihtsalt fakti ette, et nüüd on asjad nii?

Just nii. Minuga midagi eelnevalt läbi ei arutatud. Olime lahku minnes kokku leppinud, et kumbki vanem ei takista teisel lastega suhtlemist, samas teise riiki kolimisest polnud juttugi. Ja tegelikult takistab ju Gunnar täna mul lapsega kokkusaamist, sest ma pole teda peale seda kordagi näinud. Õnneks olen saanud teda näha videode vahendusel ja nende kaudu tean, et lapsel pole vähemalt paha või ohtlik olla koos isaga. Vähemalt pole ta nendes videodes anunud, et ma talle järgi tuleksin ja koju tooksin. Kui ta nutaks seal, siis ma oleksin esimese lennuki peal Hispaaniasse. Aga südamevalu ikka jääb. 

[Helistasime Gunnar Lohole, kes kinnitas, et poeg viibib temaga Hispaanias ja alustab esmaspäeval seal kooliteed. Küsimusele, kas ta viis poja välismaale ilma Anne teadmata, vastas ta: „Ta andis selleks volituse. Kas ma pean koopia saatma?“ - toim]    

Anne kinnitab, et nad olid mõlemad Gunnariga andnud teineteisele kunagi volituse lastega reisimiseks, mitte salaja mujale kolimiseks. "Gunnar on seda volitust lihtsalt täna alatult ära kasutanud," tõdeb naine.  

Olid ajad, kui lugesime teie pere imelisest elust Olustveres kauni järve kaldal. Peres kolm krapsakat poissi ja vanemad, kes ajavad edukat muusikaäri. Kuidas kõik see nii drastiliselt muutus? Aastal 2014 oli kõik kadestamisväärselt idülliline ja aasta 2019 alguseks olid sellest järel vaid söed?

Eks see lagunemine algas juba varem, aga väljaspoole näitasime, et kõik on hästi. See mis tegelikult toimus, ega sellest ei tahtnud ju eriti rääkida. Viimased neli aastat polnud kumbki osapool rahul sellega mis meie abielus toimus.

Lahkumminemise ettepanek tuli minu poolt, sest ma tundsin, et meie elu oli jutskui seiskunud, edasiminekut polnud. See oli paigaltammumine. Mõned nimetavad seda võib-olla stabiilsuseks. Mina, 30ndates naisterahvas tahaksin siiski oma ellu uusi väljakutseid. Ma tahan muutusi! Kõike seda oleksime võinud ka loomulikult koos teha, aga kui üks pool seda ei soovi, siis pole kahjuks midagi teha.

Teile sai saatuslikult ilmselt ka suur vanusevahe? Sina 37 ja kaasa 63. Vanusevahe 26 aastat pole sugugi väike numer. Sünnitasid oma esimese lapse, kui olid vaid 19.

Asi pole vanusevahes, vaid ikka isiksuses kinni. Mulle meeldiks teha otsuseid koos kaasaga, mitte nii, et kõik asjad otsustatakse ära minu eest. Gunnar on liidritüüp, kes tahab kõik ise otsustada ja kõik ise teha. Ta võiks anda võimaluse või kuulata kellegi teise nõuandeid ka. Ta on liiga stampides kinni. See viis ka meie suhte lõpule.

Ikkagi 20 pikka aastat kooselu! Võib-olla oleks olnud mõistlik nõustaja poole pöörduda?

Ei, ma olin oma peas juba kõik ära otsuatnud ja seda olin ma teinud esimest korda ise meie kooselu jooksul. 

Kas sa laste peale ka mõtlesid?

Mõtlesin. Vaagisin, kuidas minna lahku nii, et neile jääks ikkagi mõlemad vanemad alles. Ma ei tahtnud laste ees tülitseda, aga tülisid meil ikkagi oli. Meil käis pidev kassi-hiire mäng. Justkui malet oleks mänginud. Kui üks tegi käigu, siis teine tegi vastu. Mulle ei istunud need vahendid, kuidas ta infot hankis ja mind pealt kuulas. Telefonis sobramine oli veel väike asi, aga ta ka salvestas päevade kaupa minu tegemisi ja kõnesid. Ma ei tea, võib-olla olid ka kaamerad üles pandud. 

Kas tema kahtlustel oli alust?

See oli sel ajal, kui ma mitte midagi ei teinud. Ma ei petnud teda. 

Läksite lahku üsna suure pauguga. Hakkasite oma musta pesu Facebookis pesema. Miks?

Mina ei hakanud musta pesu pesema, vaid tahtsin teatada oma koostööpartneritele ja võimalikele tulevastele klientidele, et meie abielu ja koostöö on lõppenud. Gunnar oleks tahtnud meie lahkuminekut varjata. Ta ei tahnud, et kliendid teaksid, et elame lahus. Seejärel võttis ta kõik esinemised endale ja tühistas minu omad. Mul polnud enam vahendeid ja esinemiskola, et edasi tegutseda. 

Anne Loho Facebooki postitus oli 2019. aasta jaanuaris lihtne: 

"Head sõbrad, fännid, tuttavad. Annan teada, et minu kooselu Gunnar Lohoga on lõppenud. Oleme juba mõnda aega olnud lahus ja paraku on tänase seisuga lõppenud ka meie koostöö. Kahjuks pole mul enam ka tehnikat, millega esineda. Seega pean olude sunnil mõnda aega lavalaudadelt eemal olema. Vabandan kõigi ees, kes on broneerinud esinemised! Tänan südamest fänne ja loodan teiega siiski varsti kohtuda."

Gunnar solvus selle peale. Ma ei saagi aru miks. See oli ju tõde. Ja siis ta lajatas Facebookis mulle krõbedamalt.

Gunnar Loho vastulause Anne avaldusele FBs:

"Tere, lugupeetud kaasaelajad! Kuna mu abikaasa tegi avameelse avalduse, siis ei jätnud ta selgitamata ka asjaolusi, et miks jne. Kui Sulle (mulle) saabuvad sellised toredad pildid, mis on saadetud oma armukesele ja mille tema lugupeetud abikaasa leidis oma abikaasa telefonist ning saatis mulle alljärgneva tekstiga, siis tekib ikka küsimus, et miks, milleks ja kuidamoodi peaksin sellise inimesega koos elama ja vaeva nägema ühise ürituse ja vaeva nägema laguneva perekonna kooshoidmisega."

Seejärel kirjutas mees, kuidas ta nägi peaaegu kaks aastat aega positiivse lahenduse leidmisega, kuid ometigi jooksis kõik liiva. Gunnari sõnul elab endiselt armas abikaasa nüüd juba uue mehega. "Anne Loho leidis ta järjekordselt esinemiselt 4. augustil ja kellega elas salaelu kuni 4. detsembrini 2018 a., mil see asi minu jaoks avalikuks tuli. Vahepealseid kirglikke suhteid ma siin avalikustama ei hakka, sest neid ei oska ma nagunii kokku lugeda jne," kirjutas Gunnar.

"Leppisime küll abikaasaga, et kui teeme avalduse, siis ikka koos aga ilmselt arvas ta, et kui teeb seda kokkulepet eirates, siis saab ilmselt mingeid boonuspunkte fännidelt. On ta kuidas on, aga esinemistega on jah kahjuks lõpp - seda temapoolselte kokkulepete rikkumise pärast. Ärge palun võtke seda minu kirjutist mingi musta pesu pesemisena, sest mina pole seda tahtnud teha, aga seoses Anne avaldusega - pean tegema vastulause - nii piinlik, kui mulle see endale on. Vabandan laste ees!"

Kuidas sa suutsid kooselule nii järsu lõpu teha, olles üsnagi sõltuv abikaasast?

Olin väga sõltuv abikaasast - nii materiaalselt, kui ka tööalaselt. Lahku minnes tundsin end jälle nagu 19-aastane, kes alustab oma elu nullist. Mul polnud mitte midagi. Läksin tööle mööblivabrikusse, et kuidagi ennast vee peal hoida. Olin seal neli kuud. See oli päris raske töö. 

Kes laste eest hoolitses?

Mina olin kaheksast viieni tööl ja lapsed olid sel ajal kas lasteaias või koolis. Nagu kõikidel tavalistel inimestel, ma pole selles osas mingi erand. 

Kas nüüd ühe lapse kaaperdamine Hispaaniasse ei tundu justkui kättemaksuna, et sa julgesid ühisest kodust välja kolida ja uut elu alustada?

See on loomulikult kättemaks mulle. Lapse huvide kaitsmist ma siin ei näe. 

Mida Gunnar kaaperdamise kohta kostab?

Ta ütleb, et see on normaalne ja et isa võib ju ka last kasvatada. Põhimõtteliselt on tal õigus, aga ta poleks pidanud seda salaja tegema. Ka minul on õigus teada, kus minu laps kasvab ja kuidas tal läheb. Asjad saab ju omavahel kokku leppida. Ma tõesti loodan, et kõik laabub veel. Ma pole oma optimismi kaotanud. Sõda mina ei taha.   

Ma olen rohkem lillelapse tüüpi. Paneksin lillepärja pähe ja jookseksin paljajalu aasal pigem. Mulle ei meeldi kakelda. Püüan leida lahendusi, mitte teha kardinaalseid otsuseid, nagu tegi Gunnar.   

Kas te omavahel suudate täna normaalselt suhelda?

Tõusude ja mõõnadega. Ma ei tahaks meie musta pesu avalikkuse ees pesta. See ei vii mitte kuhugi. 

20 aastat kooselu - see on väga pikk aeg. Kust need mõrad vaikselt tulema hakkavad?

Siis, kui tuleb seismajäämise tunne. Seisev vesi hakkab roiskuma. Gunnar tahtis paigal olla, mina tahtsin edasi voolata. Ma ei tahtnud maha istuda ja tõdeda, et nüüd on kõik tehtud. Tegelikult ei ole ju! 

63-aastane tahaks võib-olla rahulikumalt võtta?

Jah, siis tulebki otsus vastu võtta, kui kuldset keskteed ei leita. Emagi ütles mulle mingi aeg, et mul on kurvad silmad. Ta sai aru, et kõik ei ole minu kooselus õige. 

Kas teie peres oli ka vägivalda?

Palun, räägime millestki helgemast.

Mis edasi?

Ikka hästi palju edaspidigi laval olla. Peale uuesti alustamist, kui suutsin juba ise lavatehnikat rentida, siis tuli ka hästi palju esinemispakkumisi ja inimesi, kes on nõus mind aitama. Mind pole mõtet veel maha kanda!  

Kas sinu elus on ka uus silmarõõm?

Jah, mul on uus peika, Argo. Me teeme kõike koos, aga me ei ela veel koos. Suhe on suht värske, aga me kulgeme ühes rütmis ja meile meeldib nii.

Kuidas on lood vanusevahega?

Väike vahe on, aga mitte nii suur, kui Gunnariga. Ja õnneks pole ta ka tegus muusikavaldkonnas.    

Millest sa unistad?

Tahaksin olla rohkem lastega koos. Hetkel on nii palju kohustusi, sest raha on vaja teenida ja perega koosolemiseks napib kahjuks aega. Iseenda vajadused on jäänud tagaplaanile. Lava on see mida ma hetkel vajan. Ime, et selliseid vanureid, nagu mina, tahetakse ikka veel lavalaudadel näha. Aga see on minu jaoks nii tähtis! See mida ma toodan läheb eriti hinge just Lõuna-Eesti inimestele. Seal ollakse nii vahetud ja soojad. Põhja-Eestis ollakse minu loomingu vastu külmemad. 

Kui keeruline on üksi hakkama saada ja sealt kõrvalt ka lapsi kasvatada?

Tuleb leppida vähemaga, kui võib-olla kooselu ajal on harjutud. Tuleb üles kavatada tegusad lapsed, et nad ise hakkama saaksid. 

Hetkel pendeldad Viljandi ja Tallinna vahet, aga lõpuks pead ilmselt valiku tegema. 

Ilmselt küll. Minu uus peika elab ka Tallinnas. Töökoht on samuti pealinnas. 

Pulmaplaane pole veel?

Ei, veel mitte. Olen oma õppetunnid kätte saanud. Nüüd tuleb stabiilsus saavutada ja enda sees asjad korda saada. Lõpuks on ju nii, et ainuke inimene, kellega sa elu lõpuni koos elad, oled sa ise. Seepärast tulebki vaadata, et su elu oleks suurepärane. Iseendas tuleb rahu leida. 

Anne Loho sai hiljuti valmis uue loo koos räppar Bennexiga - "Õhtu on noor"