Inimesed

Muusikapreemia laureaat Mari Kalkun: see on kaalukaim tunnustus, mille osaliseks ma seni saanud olen! (2)

Keit Paju, Katharina Toomemets, 2. oktoober 2019, 11:42
Muusikapreemiad 2019, Mari KalkunFoto: Robin Roots
„See on niivõrd prestiižne auhind – ikkagi heliloomingu- ja kunstikeskne tunnustus! Selles mõttes tuli auhind mulle üllatusena ja on kõige kaalukam tunnustus, mille osaks ma seni olen saanud,“ sõnab muusik Mari Kalkun, kes pärjati tänavu muusikapreemiate jagamisel auhinnaga sisuka loominguaasta eest.

Mari sõnab, et on viimasel ajal mitme tunnustuse osaliseks saanud. „Olen seda enda jaoks mõtestanud niimoodi, et tunnustus tähendab signaali või rohelist tuld, et ma olen õigel teel ja see, mida ma teen, on piisavalt paljude inimeste jaoks oluline ning et ma pean edasi minema rada, mille olen valinud.“

Samal teemal

Mari sõnul on viimased poolteist aastat tema elus olnud pöörased. „On olnud päris palju välisesinemisi, tuuritamist, albumimaterjali esitamist välismaal ja tohutus koguses meediaga suhtlemist.“ Kalkuni sõnul on lavalolek vaid üks protsent kogu tööst, mida ta igapäevaselt teeb. „Kogu see loominguline töö, mõtestamine, ajakirjanikega suhtlemine… Iga kord, kui mul on suuremad tuurid olnud, on jällegi tunnustus see, et meedia tunneb välismaal minu vastu huvi.“ Mari paljastab, et ta on käinud korduvalt BBC-s. „Nad kutsusid mind tegema kaastööd ja olen BBC-le tutvustanud Eesti muusikat, Jaapanis olen esinenud suuruselt teises raadiojaamas,“ loetleb ta.

„On väga eriline tunne, kui oled kultuurisaadik ja eriti minu puhul, kes ma laulan võru keeles, keeles, mida räägib veel vaid 80 000 inimest. Kui laulad kuskil Tokyo kõrghoone tornis võrukeelset lugu miljonile raadiokuulajale, on need mastaabid suured ja hoomamatud. See on väga suur võimalus ja tunnustus.“

Mari ei mõtle sellele, kas peavoolumuusika keskel on rahvamuusikuks olemine kerge või raske. „Olen alati tundnud, et mul on oma rada ja stiil. Olin just sõpradega autosõidul ja nad panid minult luba küsimata mängima minu esimese plaadi aastast 2007. ma ei olnud seda aastaid kuulanud. Tegelikult olid juba sellele esimesel plaadil olemas need põhielemendid – hääl, oma muusika, pärimuspillid -, millega ma tänapäevani toimetan. Teatud intiimsus või oma kõlamaailm oli olemas. Ma küll arendan seda kogu aeg edasi, aga see olengi mina – see ongi muusika, mida ma teen.“

Mari loodab, et tema tehtav muusika pakub popmuusikale alternatiivi. „Ma ei ole väga kursis kõigega, mis muusikamaailmas toimub, aga kuna mind kõnetab teistsugune muusika, imestan, et maailmas on olemas nii palju huvitavat muusikat. Inimesed, ärgake üles ja vaadake ümberringi!“ ütleb ta. „Mind häirib popmuusika puhul sageli see, et see on niivõrd produtseeritud. On ju olemas ka poppi, mis tuleb rohujuuretasandilt, artisti südamest, aga väga palju on ka muusikat, mille on kirjutanud kokku laulukirjutajad ja mille on produtseerinud tohutult suured tiimid. Sinna pannakse lihtsalt sobiv kuvand taha. Mind isiklikult selline muusika absoluutselt ei kõneta.“

Jaapanis kuulatakse eestikeelset popmuusikat hea meelega ja Mari sõnul on Jaapan erijuhus. „Jaapani puhul ei saa kasutada samu võrrandeid nagu Euroopa või Ameerika puhul. Ma isiklikult tunnen, et jaapanlastega seob meid looduslähedane maailmavaade, kuigi tänapäeval toimib kõik läbi arvuti ja nutimaailma. Nende usund on siiani vägagi elus loodususund, templid on pühendatud loodusjumalustele. Usun, et loodus kõnetab,“ räägib ta. „Meil on Eestis ja Võrumaal läbi aastate käinud päris palju Jaapani külalisi. Sel aastal käis mul esmakordselt külas üks kontserdikorraldaja, kelle esimene reaktsioon oli: „Appi, kui palju avarust ja ruumi teil siin on!“ Tegelikult on ka minu muusikas sees seesama avarus, aga Jaapanis pole avarust ja ruumi üldse.“

Muusiku järgmine eesmärk on teha uus plaat ja seda väga hästi. „Suuta helidesse panna see, mida ma parasjagu tunnen,“ ütleb Mari, kes ütleb, et ta pole eesmärgiinimene, vaid pigem kulgejatüüp. „Olen kliimamuutuste teema taustal mõelnud, et mis on see, mida saan mina inimesena ära teha selleks, et loodus oleks paremas seisus. Mis on need väikesed asjad, mida mina saan teha? Näiteks vähendan ma pakendeid, ma ei kasuta plastpudeleid ja võtan oma kaevuvee alati pudelis kaasa. Autoga sõidan ma Eestis toodetud biogaasiga. Tegelikult on alternatiivid täiesti olemas, tuleb lihtsalt silmad lahti teha ja ise sellele mõelda. Ostan üsna harva uusi asju, kiirmoodi ma ei tarbi. Järjest rohkem huvitab mind see, kust asjad tulevad, et need ei oleks loodud Hiina tehastes ja väga kõrge ökoloogilise jalajäljega.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee