Põllumehed kogunesid Mäos kriisiistungile (62)

Kuigi Eestil on järgmisel aastal õigus maksta riigieelarvest üleminekutoetusi rohkem kui 15 miljoni euro ulatuses, siis möödunud nädala teatas rahandusminister Martin Helme (EKRE), et toetuse jaoks eraldab riik vaid viis miljonit eurot. Lisaks üleminekutoetuste tulevikule on põllumeeste jaoks õhus väga palju ebakindlust – see puudutab nii maamaksu kui erimärgistatud diiselkütuse tulevikku.

„Põllumajandustootjate jaoks on suurimaks väljakutseks tulla toime ebastabiilse turuga – nii teravilja, piima kui teiste põllumajandussaaduste hinnad kõiguvad suures ulatuses. Tootmiskulud on kasvanud kiiremini nii põllumajandussaaduste müügitulust kui toetustest. Valitsuse kärpekava tekitab ettevõtjates täiendavat ebakindlust,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul on juba unustatud, et põllumajandussektor alles toibub pikalt kestnud piimaturu kriisist ja taimekasvatuse valdkonna probleemidest seoses heitlike ilmastikutingimustega viimasel kolmel aastal.

„Põllumajandusettevõtjad konkureerivad tööturul töötajate pärast teiste valdkondade ettevõtetega. Nelja aasta jooksul on põllumajandussektori tööjõukulud kasvanud koguni veerandi võrra, vaatamata sellele jäävad põllumajandussektori palgad 20 protsenti riigi keskmisele alla. Üleminekutoetuste kärpimine muudab olukorra veelgi pingelisemaks,“ tõi nõukogu arutelul kõlanud ettevõtjate mure välja koja nõukogu aseesimees Tõnu Post.

Posti sõnul on Euroopa Liidus ja ka teistes maailma piirkondades otsustatud maksta põllumajandustoetusi eelkõige tarbijate huvidele mõeldes – toetused aitavad muuta toidu kättesaadavaks mõistliku hinnaga ning kompenseerida ühiskonna üha kasvavaid nõudmisi toidutootmisele nii keskkonnahoiu kui loomade heaolu osas. Ka Eesti põllumajandussektori majandustulemused näitavad, et ilma toetusteta oleks tootmine paraku kahjumis.

Nõukogu moodustas delegatsiooni kohtumisteks valitsuse ja Riigikogu fraktsioonide esindajatega. Eesmärgiks on paremini aru saada tekkinud olukorra põhjustest ja selgitada põllumajandus- ja toidutootmise olukorda. Kohtumiste järgselt otsustatakse edasised tegevused.