„PEALTNÄGIJA“ 20 | Anna Pihl: kihutasime Võrumaa hüplikel teedel haiglasse (34)

„Pealtnägija“ saatejuht Anna Pihli jaoks on saatetoimetus nagu teine perekond. Rõõmsateks hetkedeks on tema sõnul kellegi sünnipäev või mõni muu tähtis sündmus. „Nagu ikka televisioonis töötades tekib saatejuhtidele aga eriti naissaatejuhtidele fänne, kes kutsuvad kohvile või lihtsalt välja,“ juhatab ta sisse ühe naljaka hetke, mis talle oma töödele ja tegemistele tagasi vaadetes meenub.

Ka Pihl on saanud selliseid kirju ja telemajja on isegi saadetud kommikarpe ja lilli. „Üldiselt olen hoidnud sellist joont, et sellistele kirjadele ei vasta – nii on endal lihtsam,“ sõnab ta. Üks sellistest kirjadest on aga „erilisem“ kui teised. „Kui ma taaskord ühele kokkusaamisele kutsunud härrale polnud vastanud, siis ta tegi paari nädala pärast teise katse, kus teatas, et võime kohtuda ükskõik millised Euroopa pealinnas ning saatis endast pildi rannas, kus kandis vaid väga nappe ujumispükse,“ meenutab Pihl, lisades, et see oli paras üllatus. Härra kahjuks jäi aga ka see kiri vastuseta.

Võtteplatsilt otse tilguti alla

Üks kurvem kuid siiski õnneliku lõpuga lugu meenub talle suvest, kui filmisid „Tõe ja õiguse“ valmimist.

„Üks kõige erakorralisem hetk puudutab aga meie armast operaatorit Teetu. Tegemist on sisuliselt raudmehega, kes on filminud õhus, vees ning kaaluta olekus, kes ei lähe mitte kunagi närvi ja ei kurda mitte kunagi. Nii oli ka ühel kuumal suvepäeval, kui filmisime „Tõe ja õiguse“ valmimist,“ meenutab Pihl päeva, mil väljas oli +35 kraadi ja võte oli platsil, kus polnud ühtegi varju.

„Mingi hetk Teet ütles, et tal on paha, aga ta katsub ikka edasi tööd teha. Lõpuks saatsime ta koos režissööriga autosse puhkama ja kui tal parem ei hakanud, siis langetasime otsuse Teedu eest - ta tuleb kiiresti pärapõrgus asuvalt võtteplatsilt viia haiglasse. Režissöör võttis filmimise üle ja mina pidin istuma rooli taha,“ jutustab Pihl. „Aga me olime võttele tulnud ERRi vana Toyota Land Cruiseriga, ma polnud kunagi nii suure autoga sõitnud, rääkimata sellest, et mulle meeldib autoga sõita aeglaselt. Aga Teedu pärast oli mure suur,“ jätkab ta.

Naisel ei jäänudki muud üle kui rooli taha hüpata, et tagaistmel teadvus kaotav Teet abi saaks. „Ja nii me siis kihutasime hüplikel Võrumaa teedel kuni jõudsime Võru haiglasse, kus Teet viidi otse tilgutite alla. Õnneks oli see vaid päikesepiste ja arstid turgutasid ta kiirelt paremasse seisu.“

„Loo moraal on, et inimesed on alati tähtsamad kui saade,“ võtab ta juhtunu kokku.