„PEALTNÄGIJA“ 20 | Kristjan Pihl: ma ei mäleta karjäärist piinlikumat hetke, kui see... (5)

"Kolm aastat tagasi, kui ma “Pealtnägijaga” liitusin, oli minu jaoks üks suuremaid üllatusi, milline tohutu logistiline ettevõtmine ühe telesaate tegemine võib olla," räägib saatejuht ja toimetaja Kristjan Pihl. Logistikast tingitud kiirustamise tõttu juhtus temaga ka karjääri kõige piinlikum seik.

"Kui leheajakirjanikud võivad ise otsustada, millal ja kus nad intervjuud teevad, siis televisioonis sõltub kõik võttemeeskonnast ja selle graafikust. Ilma võttegrupita pole sul intervjuud, ilma intervjuuta pole sul lugu," teab Pihl. "Võttemeeskonna aeg jaguneb aga nelja-viie autori vahel, mistõttu on võttepäevad sageli pikad ja tihedad, nii et mõnikord jääb lõunasöögiks aega heal juhul viis minutit."

Sellega seoses meenub Pihlile naljakas vahejuhtum, kui valmistati ette lugu raudteeülesõitudel juhtuvatest "napikatest". "Et probleemi olemust rongijuhi vaatenurgast paremini tajuda, jälgisime ühe vedurijuhi tööpäeva rongikabiinist. Kõik läks hästi, saime põnevad kaadrid ja huvitava intervjuu, kuni… kusagil Harjumaa piiril pidime kokkuleppe kohaselt peatuses maha hüppama," meenutab ta.

Võttegrupp koos saate teise toimetaja Annaga pidi sõitma juba järgmisele intervjuule, Kristjan ise plaanis samal hetkel peatuses rongi vahetada ja tagasi Tallinnasse sõita. "Kokkulepitud peatuses ootas võttebuss meid juba ees. Kõik käis sekunditega: haarasime operaatoriga kogu tehnika näppu ja jooksime kibekiiresti rongist välja. Perroonil võtsin enda küljest mikrofoni, ulatasin asjad Annale ja lidusin teise rongi peale, mis hetke pärast Tallinna poole väljuma pidi," räägib ta.

Rongi jõudes selgus, et Kristjan oli suures ähmis kogemata kaasa haaranud ka võõra ranitsa, kus oli sees kellegi lõunasöök... Ta tunnistab: "Ausalt, ma ei mäleta karjäärist vist piinlikumat hetke, kui see, et pidin vedurijuhile helistama ja teatama, et "palun väga vabandust, aga ma varastasin teie lõunasöögi"."