Mihkel KärmasFoto: Alar Truu
Tele
29. september 2019, 10:30

„PEALTNÄGIJA“ 20 | Mihkel Kärmas: mees seisis lävepakul, jalas ainult trussikud ja käes püstol, ise täis nagu tinavile (20)

29. septembril möödub „Pealtnägija“ esimesest eetrisse läinud saatest 20 aastat. Kaks aastakümmet saadet juhtinud Mihkel Kärmas tõdeb, et aastate jooksul on juhtunud nii mõndagi koomilist. „Ühtpidi naljakas, aga kui sulle hüppab vastu trussikutes mees, kes püstoliga vehib, siis mõtled korraks, kas peaksin kõhuli viskama,“ meenutab ta üht tragikoomilist seika.

Kärmas meenutab lugu Tartus elavast miniatuursete aurumasinate tegijatest, kelle loodud esemetest oli Mänguasjamuuseumis ka näitus. „Istusime varasel hommikutunnil võtterühmaga bussi, et mõistlikul ajal Tartusse jõuda. Jõudsime umbes 10-11 ajal kohale ja läksime aurumasinate ehitaja koduukse taha. See oli väike kena eramaja vaikses elamurajoonis. Lasin uksekella, mees tegi ukse lahti ja seisis lävepakul, jalas ainult trussikud ja käes püstol, ise täis nagu tinavile. Mina ei saanud peale vaadates aru, kas see on päris või mängupüstol,“ meenutab mees.

„Ma ei mäleta täpselt, kust või mismoodi, aga peagi ilmus välja tema sõber – võib-olla ta oli mehel külas – ja ütles, et olge hooleta, tehke kaks tundi aega parajaks, ma teen ta teile kaineks. Läksime vahepeal Mänguasjamuuseumisse, filmisime aurumasinaid ja tegime muid katteplaane. Tulime tagasi ja härra pandi kuskil mängude majas, kus ta käsitööringi juhtis, treipingi najale kergelt toetuma ning ta andis meile intervjuu ära,“ räägib Mihkel.

Lugu jõudis ka eetrisse. „Vaatajad võisid küll natuke mõelda, miks sel mehel on mitte kõige teravam ja selgem diktsioon, aga nad ei saanud aru, et mees oli sel hetkel veel kohe kindlasti korraliku auru all.“

Kohtuähvardused on osa tööst

Kärmas räägib, et „Pealtnägijas“ on olnud mitmeid kurioosseid lugusid. „Oleme aidanud tabada reaalset tapjat, oleme intervjueerinud jooksus olevaid vange, oleme teinud väga palju lugusid Estonia laevahukust. Lisaks oleme kajastanud elamislubade skandaali ning meie lugu on ka politseinikule tema peadirektori ametikoha maksma läinud. Oleme päevavalgele tirinud eri pahandusi, mis on läinud kalliks maksma nii otseses kui kaudses mõttes.“

Saatejuhil on suur heameel lugude üle, kus nad on saanud konkreetselt inimestele abiks olla. „Näiteks oli „Pealtnägijas“ lugu haruldast vähki põdevast Annabelist, kes vajas päris kallist ravi. Tegime temast loo ja talle korjati vajaminev raha põhimõtteliselt ühe ööga. Alles mõned nädalad tagasi oli saates ratastoolis nelja lapse isa, kellel oli samamoodi kalliks raviks abikätt vaja ja kellele leiti summa tänu lahketele annetajatele kahe päevaga,“ räägib ta.

Paraku käivad sellise saate tegemisega kaasas ka ähvardused ning inimeste püüded mingit lugu ära keelata. „Viimati juhtus see eile (kolmapäeval – T.J.). Loomulikult, kui Mati Vetevoolu kalaärist kõva lugu tegime, oli ka vastureaktsioon kõva ja eile lendasid ka kohtuähvardused. Kuid see on osa tööst,“ tõdeb Kärmas.

„Kui 90ndatel liikus igasuguseid hämaraid kujusid ja mõnikord võis küsimus tekkida füüsilise julgeoleku pärast, siis täna on advokaadid, kes kaela saadetakse. Kuid see on koht, kuhu tahtsimegi jõuda, see on euroopalik maailm,“ sõnab Mihkel.

„Mis puudutab lugude ära keelamist, siis „Pealtnägija“ ajaloos on seda minu mäletamist mööda juhtunud kahel korral, kui lugu on kohtus ära keelatud. Üritatud on mõnevõrra rohkem, aga kaks korda on see olnud edukas. Ühe loo keskmes oli üks alaealine ja teise keskmes mereväe saladused. Siis pöördusid asjaosalised tõesti kohtusse ja lood ei jõudnud eetrisse,“ ütleb Kärmas, et nendest lugudest ei saa täna isegi rohkem midagi rääkida.