Video: Tiina Kõrtsini
Tele
26. september 2019, 18:13

ÕL VIDEO JA FOTOD | KÕLVARTI RAUDNE RUSIKAS: Tallinna Televisioon pannakse oktoobrist kinni (315)

Pärast aprillis Tallinna linnapeaks saamist on Mihhail Kõlvart valitsenud raudse rusikaga sõites üle nii Hollywoodi filmilavastaja Christopher Nolani kui Reidi tee vastu seisnud looduskaitsjate soovidest. Oma otsustes vankumatu meeri värskeim ohver on Edgar Savisaare munitsipaalmeedia impeerium: 2009. aastal asutatud Tallinna Televisioon kaob eetrist!

Tallinna linnavalitsuse istungite saal. 14.55 neljapäeval, 26. septembril. 35 minutit varem on ajakirjanike postkastidesse potsatanud e-kiri, mille sisu ei olnud üllatav, kuid selle järskus jahmatas: linnapea käsul kaob TTV vaid neljapäevase etteteatamisega teleritest ja edaspidi ostetakse eetriaega muudelt kanalitelt.

Et otsuse selgitamiseks kokku kutsutud pressikonverents toimub istungite saalis on sümboolne: enne kui TTV loodi ja Savisaar kogu linnavalitsuse pressielu Solarise keskusesse kolis, oli just see koht, kus pealinna tegemistest info saamiseks ajakirjanikud kogunesid.

„Mõned teist veel mäletavad seda,“ nendib ajakirjanikke tervitades linna meediajuht Ain Saarna. Ta sätib laua otsa kolm tooli – linnapea Kõlvarti kõrval võtavad koha peagi sisse TTV nõukogu esimees Aivar Riisalu ja juhatuse liige Taavi Pukk ehk kärpekirve sümboolne viibutaja ning ohver. Peagi ilmneb aga probleem: laua otsas olev kuvar jääb triot noolivatele kaamerameestele ette.

Saarna asub monitori eemaldama. „Tänase päeva puhul sümboolne tegevus,“ naljatleb ta ekraani küljest juhtmeid tõmmates ajakirjanikega.

Perspektiivi pole

Peategelased sisenevad punkti pealt 15.00. Vähemalt kaks: Riisalu hilineb mõned minutid, sest telefonivestlus teletornist nende saateid üle Eesti kiirgava Leviraga venib oodatust pikemaks. Tuleb välja, et loetud päevadega telekanali eetrist maha võtmine ei piirdu lihtsalt ühe nupuvajutusega.

Kõlvart alustab pressikonverentsi ja sõnum on selge: oktoobrist TTVd enam läbi teleri ei näe. „Tallinna Televisioon jätkab produktsioonifirmana, sest linnal on jätkuvalt kohustus tallinlasi teavitada ja informeerida. See tähendab, et meil on jätkuvalt vaja linnauudiseid toota ja TTV on selleks hea instrument.“ Uudiste levitamiseks ta aga enam ei kõlba. „Me tema statistikat, teame reitinguid ja kui päris aus olla, siis me ei näe tulevikuperspektiivi, kui TTV jätkab telekanalina.“

Televisiooni tulevik olevat internet, nendib Kõlvart. „Peame olema selleks valmis. Pole mõtet kulutada vahendeid, kui see pole mõistlik,“ selgitab linnapea, et traditsioonilist telekanalit pole mõtet enam omada. Selle arusaamani jõudis ta tegelikult juba mitu nädalat tagasi.

Igal aastal näris TTV linna rahakotti umbes 4,5 miljoni euro suuruse augu, millest meeri sõnul on võimalik vaid partnerilt eetriaja ostmisega säästa umbes kaks miljonit, võites samas suurema auditooriumi.

Kes koondatakse?

Enne kui TTV finantsseis läheb paremaks, tuleb aga käia veel suuremas mülkas. TTV tänavuse aasta eelarve on juba ära kulutatud ja sulgemisega kaasnevad järgmised rahaaugud: leppetrahvid Levira ja teiste partneritega ning töötajate koondamistasud.

Kõlvart kommenteerib seda viimast: „Tund aega tagasi kohtusin TTV töötajatega. Ma otsustasin, et pean isiklikult nendele sõnumi tooma.“ Just nende inimeste pärast oli otsust emotsionaalselt raske teha, nendib ta.

Läbi aasta usinalt inimesi lahti lasknud TTV hingekirjas on praegu veel 29 töötajat – uue süsteemi järgi jäävad sinna alles tosin või veidi peale. Esmaspäevaks on otsused tehtud, kes kanalis jätkavad ja kes mitte.

TTV poolt tuli oma matuseid kajastama selle nimekaim reporter, endine AK ja Kanal2 ajakirjanik Üllar Luup. Sümboolselt annab Kõlvart pärast pressikonverentsi esimese intervjuu just talle.

Kui Luup intervjuud tehtud saab, on tema enda kord kolleegide kaamerate ette astuda. Kõik ikka küsivad: mis nüüd saab?! Vähemalt omaenda tuleviku pärast – olgu see TTVs või koondatuna – Luup ei pelga.

„Ma ei ole kogu oma pika töö jooksul pidanud kordagi töötukassa abi kasutama,“ on Luup uhke. „Ma ütlen Imeliku kombel: „Kui pean minema, no mis siis. Võtan oma Tiugu ja kandle ja lähen jälle edasi!““

Opositsiooni liikmed: „Lõpuks ometi!“

Reformierakonda kuuluv ja isegi linnapeaks kandideerinud Kristen Michal kommenteeris, et TTV sulgemine oli Kõlvarti poolt samm õiges suunas. 

„Kui keegi on õigel teel, tuleb teda kiita. Mihhail on teinud õige otsuse. Mis siis, et sunnitult. Nüüd julgustan teda minema lõpuni – Tallinna võimuolijate enesereklaam olgu vaid hästi tehtud töö, mitte maksumaksja raha eest ning Kremli sõnumeid edastavate kanalitega tuleb koostöö lõpetada. Sest on äraspidine, kui riigina võitleme siin teise riigi mõjutustegevuse vastu, ning ise anname Tallinna maksumaksja raha selle toeks,“ märkis Michal ja lisas, et maksumaksjalt tulnud raha väärib paremat kasutust kui võimulolija näopildi nõitamine. „Nii armsad ja kenad need linnavalitsejate näod ka linnainimestele ka ei ole, et aastas kaks miljonit sellele kulutada,“ naljatles ta.

Ka sotsiaaldemokraat Rainer Vakral oli Kõlvartile kiidusõnu jagada. 

„Tunnustan Tallinna TV tänasel kujul sulgemist. Oleme juba aastaid teinud ettepanekuid lõpetada linlaste raha raiskamine Keskerakonna propagandakanalile. 28 miljonit on see megaprojekt maksumaksja raha 2011. aastast neelanud, kuid see pole kunagi suutnud täitta eesmärki - olla objektiivne ja tasakaalukas pealinna elu kajastav telekanal,“ avaldas ta Facebookis arvamust.

Vakra sõnul esitavad sotsid omalt poolt kindlasti Tallinna 2020. aasta eelarvesse ettepanekud, mida TTV-st vabaneva rahaga linlaste heaks teha.

„Oluline on nüüd jälgida, et kiituse varjus ei hakataks seda raha PBKsse venekeelsete saadete/enesereklaamiks toppima,“ ütles ta.

Gräzin: enam pole peavoolule alternatiivi

Teenekas poliitik Igor Gräzin tunneb pahameelt, et Tallinna Televisioon kaob eetrist – oli ju tema sõnul tegu ainsa üleriigilise levikuga kanaliga, mis kajastas ka alternatiivseid seisukohti.

„Kurb ja kahju on, sest nüüd pole enam mitte ühtegi üleriigilist kanalit, mis ei kajastaks peavoolumeedia seisukohti,“ lausub Gräzin, kes ise juhtis Tallinna TV eetris saadet „Poolkuu Igor Gräziniga“. ETV peale on jäänud küll „Suud puhtaks“ ning midagi ka erakanalitele, kuid need ei ole Gräzini sõnul just kõige neutraalsema vaatevinkli kandjad. „Tallinna TV on teistmoodi, see on tõeliselt opositsiooniline ja alternatiivne,“ lausub Gräzin.

„Kunagi ammu olid nad sellised Keskerakonna ja Edgar Savisaare trubaduurid, aga see oli nüüd ära kadunud,“ ütleb mees. Kuigi ta saab aru, et pealinlased väga ei soovi, et nende raha eest üleriigilist kanalit tehakse. „Aga teisest küljest arvan, et kogu riik oleks huvitatud, et selline alternatiivne televisioon oleks olemas. Kus propaganda osa oleks oluliselt väiksem kui näiteks rahvusringhäälingus.“

Gräzin rõhutab, et kui otsus sulgeda kanal tehti ilmselt kitsalt pealinna seisukohalt, siis selle mõjud ulatusid ju tegelikult üle riigi. Kuid mida tähendab mehe meelest tema põhjatud peavoolumeedia?

„Peavoolumeedia kannab teatud ideoloogilisi stampe,“ selgitab Gräzin. „Nende hulgas on näiteks, et kliimasoojenemine on probleem. Tegelikult ei ole ja ei saagi olema, kliima pole üldse mingisugune mure.“ Teiseks kujutletakse Euroopa parempoolseid parteisid peavoolumeedias halbadena. „Kuigi tegelikult nad on head. Öeldakse, et kui Euroopa Liit ära laguneb, siis kõik on halvasti. Mitte midagi ei ole halvasti,“ ütleb Gräzin.

Lisaks on tema sõnul Eestis kaks ajalugu: Mart Laari ja Edgar Savisaare oma. Seda teist ei kajastavat nüüd enam keegi. Valikuid on vähem.

„Väga tähtis on alternatiiv ja ka see, et oleks keegi, kes poleks poliitiliselt korrektne,“ sõnab poliitik. „Kui poleks Tallinna Televisiooni, siis ei oleks võib-olla täna EKRE parlamendis. Aga kui EKRE ei oleks parlamendis, siis oleks Eesti parlament vale.“

Viktor Vassiljev: just sai kanal jalad alla

„Aa, jälle. Kes ütles, et lõplikult kinni? Igasugused ka räägivad, issand jumal,“ jääb telearst ning saadet „Tervisevõti“ juhtiv arst Viktor Vassiljev esialgu skeptiliseks.

Kindlat pole tema sõnul peale surma siin elus midagi – eriti arvestades asjaolu, et telekanali nõukogu pole veel sulgemise ettepanekut arutanud. „Aga kui tõesti niimoodi läheb, on see ääretult rumal,“ ütleb doktor. „Just sai jalad alla, see pole enam mingi Keskerakonna taskutelevisioon. Täiesti arvestatavaks kanaliks muutus, küll pisemaks kui teised.“

Ühe telekanali kõige tähtsamaks varanduseks on tema sõnul mitte kaamerad ega rendiruumid, vaid vaatajad. Neid olevat aga pidevalt juurde tekkinud. „Programm muutus samuti mitmekesisemaks... ja just nüüd, palun väga: pannakse kinni! Ääretult vale hetk,“ pahandab Vassiljev.

Kui häda käes, võiks kanaliga ju midagi hoopis mõistlikumat ette võtta. Maha müüa või kas või ära kinkida. „No kui ei oska kanalit pidada... see on arusaadav, see ei olegi linnapea asi,“ arvab Vassiljev. „Aga see praegune hädatapp ei ole mingi hädatapp, see on mõrv!“.

Seda, et vanainimesed tema saate kadudes nüüd elutähtsast infost ilma jääksid, Vassiljev ei usu. „Minuga ei juhtu midagi, minu tervis on täiesti korras,“ ütleb arst. Varemgi olevat tehtud talle ettepanekuid: mis sa seal Tallinna TVs klouni mängid, tule kuhugi tõsisemasse kanalisse!
„Kes see mind ripakile jätab,“ on doktor Vassiljev enesekindel. „Teleinimesed on mõistlikud inimesed. Kui minus on potentsiaali, ega keegi mind niisama jäta.“

Seda enam, et ta ütleb: perspektiivi pealinna telekanalil ju on, lõplikku mürgisüsti pole veel tehtud.