Richard-Erik JärviFoto: Kuvatõmmis/err.ee
Toimetas Terttu Jazepov 25. september 2019 09:16
„Ta oli väga privaatne inimene ja ütlen ausalt, et ka minul oli alguses skeptiline tunne, kui minu poole raamatuideega pöörduti. Teadsin Piret Koolit maine kaudu, ma ei olnud tuttav tema varasemate töödega, aga mida rohkem see valmis kooruma hakkas, seda rohkem see mind rahustas,“ räägib „Ringvaates“ Raivo Järvi poeg Richard-Erik isast valminud raamatu kohta.

„See, kuidas Piret Kooli seda kirjutas, oli nii lihtne. Minu esmane skeptilisus oligi, et kas siin hakatakse maakeeli musta pesu tuulutama, aga ei, see oli kõik näitamaks, milline inimene oli ta väljaspool poliitiku- ja kunstnikuelu, milline oli Raivo Järvi inimesena,“ selgitab mees.

Richard-Erik ütleb, et sai tänu raamatule oma isa kohta väga palju teada. „Kohati oli mul lausa piinlik, kui Piretiga koostööd tegime. Ta küsis mult teatud küsimusi ja mõtlesin, et ei oska isegi vastata. Mis oli kõige hämmastavam, mis ei puutunud isa elusse – just tema isa, ema ja onu elulugu oli nii põnev, et mul oli kohati tunne, nagu loeksin külma sõja aja aegset spioonipõnevikku.“

Mees räägib, et tema isa oli tõeline korraarmastaja. „Kingad oli eraldi riidekotikestes garderoobis. Kui kodu oli koristatud, pidi vaas täpse nurga all olema. Kui tolm oli võetud, aga oli veel üks kübe, siis tuli see korda teha. Kõik oli äärmiselt korras. Kunstniku korralagedust ei kohanud tema ateljees kunagi. Kui sinna sisse astusin, siis pliiatsid olid värvide järgi, kõik oli täpselt paigas.“