Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Kolga mõisa kartmatud mehed mässasid 

Tõnis Erilaid, 25. september 2019, 00:04
Foto: TIINA KÕRTSINI
„Kolga ranna mehed on tuntud julgete merekarudena. Ka sünge teoorjuse ajal, kui meie esivanemad ägasid mõisa põldudel, jäi randlane vaimselt orjastamata. Pole seepärast imestada, et tekkis Kolga mäss, kui uus mõisnik tahtis 1858. aastal suurendada nende orjusekoormat. Järgnes kohtumõistmine ja peks. Mässujuht Mikk Kivi mõisteti kaheks aastaks sunnitööle, ta sai 400 hoopi kadalippu ja pärast karistuse kandmist saadeti Siberisse asumisele,“ kirjutab Uus Eesti 25. septembril 1937, teatades, et seeriajutt „Kolga mäss“ räägib nende süngete ja kartmatute meeste (nii iseloomustanud neid tolleaegne Eestimaa kuberner) loo.

Kolga vald oli toona päratu suur maalahmakas, kirjutab Uus Eesti, lisades, et 1937. aastal oli sellel alal neli valda. Nagu Mahtra sõja, oli ka Kolga mässu põhjus uue talurahvaseaduse väljakuulutamine. Kolga rahvas uskus kuulujuttu, et nüüd kingib keiser kõik maad neile pärisomanduseks ega tahtnud kuuldagi, et uus seadus hakkab maksma alles siis, kui maad on ära mõõdetud ja hinnatud ning talud võib rendile võtta või päriseks osta. Seni aga tuleb ikka abiteopäevi teha. 

Kolga mehed käisid Toompeal kaebamas, kus neile kõik ära seletati. Aga nad olevat saanud hoopis aru, et võimud toetavad nende vastuhakkamist. 31. juulil tuli aga kindralkuberner koos kasakatega mässu maha suruma, kohut mõistma ja inimesi peksuga karistama. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee