Minister Kert Kingo küberturvalisusega eeskujuks pole (66)

„Juhiload näiteks, mul tulevad sealt teated, kui on vaja tervisetõendit teha või juhiluba hakata välja vahetama. Elukohateadetega seoses näiteks, kui ümber on vaja registreerida elukohamuutusega. Siis on digilugu,“ loetleb minister e-teenuseid, mida ta ise kasutab.

X-tee on Kingo sõnul väga hea lahendus ja idee, millest ka paljud teised riigid eeskuju võtnud. Konkreetseid näiteid ta tuua ei oska. Küll aga teab ta, et näiteks Argentiina on suurt huvi tundnud, et ehitada meie järgi üles oma justiitssüsteemi.

Marii Karelli küsimusele, kui suur innovaatiliste asjade kasutaja ta on, kas tõmbab uusi äppe või kasutab Spotify’d, vastab minister, et praegu ei ole tal aega sellisteks asjadeks. „Kuigi hinges väga ihkaksin. Aga ma lähtun praktilisest vajadusest. Liikluskorralduse äpp Waze, seda ma kasutan,“ sõnab ta, rohkem talle midagi pähe ei tule. Sõidujagamis äppe ta ei kasutaja ja süüa koju ei telli.

Küll aga kasutab minister Huawei telefoni. Tema sõnul muretseti see talle asutuse poolt töötelefoniks. Kuigi selle üle on arutletud, muretsemiseks põhjust pole ning seda praegu välja vahetama ei hakata. RIA (Riigi infosüsteemi amet) aga teatas eelmise aasta novembris, et ei soovita enam riigiametis Huawei seadmeid kasutada. Kingo on aga seda meelt, et ei peaks koguaeg maksumaksja raha raiskama ja see on töötelefon ning seal ei ole nii salastatud andmeid. E-kirjad sinna siiski jooksevad. Karelli küsimusele, kas minister vähemalt kaheastmelist identifitseerimist kasutab, vastab naine, et ei.

Mis puudutab 5G võrkude ehitamist Huawei seadmetega, Kingo kommenteerida ei taha, sest seisukohta alles kujundatakse.

Mis puudutab e-valimisi, on Kingo jaoks suurimaks probleemiks korraliku autentimise puudumine. Kuidas välistada, et keegi teine dokumendi omaniku eest ei hääletaks. „Kui e-hääletamise regulatsioon sisse viidi, siis selles projektis oli sees ka selline etapp nagu järelkontrollitavus,“ selgitab Kingo, et see on ka üks töörühma eesmärk.

Mis puudutab kübarturvalisust, Kingo ise just suureks eeskujuks ei ole, kuigi räägib, et see on oluline teema ja sellega tuleb tegeleda. „Jah, isiklik eeskuju, mina olen üks väike osa selles,“ üritab ta ennast kaitsta. Enda sõnul on ta alati väga hoolas oma asjades.

Mis puutub koalitsioonileppe lausesse: „Viime ellu rahvuslikku digiprogrammi, et digiteerida Eesti vaimuvara“, siis Kingo sõnul hõlmab see osaliselt näiteks tehisintellekti.

Karelli küsimusele, kas Kingo inglise keelt oskab või ei, vastab naine konkreetselt, et ta ei ole mingi filoloog, kuid saab hakkama. „Ei maksa muretseda. See on jälle koht, kus ajakirjandus on arvanud, et nad on targemad ja see on pahatahtlik,“ sõnab Kingo. Tõlki tal vaja pole olnud, sest saab enda sõnul suurepäraselt hakkama.

„Siis jääksid ju kõik asjad tegemata, kui keegi midagi ei julgeks!“ põhjendab Kingo oma otsust ministrikoht vastu võtta.