Foto: Kuvatõmmis / „Kuuuurija“
Tele
23. september 2019, 20:45

„Kuuuurija“ paljastab: keskkriminaalpolitsei on mestis laenupettuste tegijaga? (51)

SMS-laene pakkunud MiniCrediti pankrotimenetluses on kahtlane roll keskkriminaalpolitseil, selgub „Kuuuurijast“. Eriti õnnetus olukorras on heausksed laenuvõtjad, kellel tuli sama võlga tagasi maksta mitu korda.

„Mina olin MiniCrediti pankroti protsessis suurvõlausaldaja esindaja,“ sõnab vandeadvokaat Viktor Särgava, kes on ka ise kohtuprotsessi kistud kui kuritegevusliku kamba liikme juriidiline nõustaja. „Hando sai vahetult enne pankrotti äriühingu juhatuse liikmeks,“ lisas ta.

Hando Hanschmidt, kellest jutt käib, on kriminaalkorras karistatud elukunstnik. Ta sattus MiniCreditisse poolvend Kristian Kesneri kaudu, kes oli ettevõtte tegelik niiditõmbaja. Kuigi mõlemad mehed elavad pealtnäha luksuslikku elu, ei ole neil ametlikult mingit vara ja nad on pankrotis. 

Särgava selgitab, et maakeeli oli MiniCredit SMS-laenu andev ettevõte, kuid sellel puudus tegevusluba. 2016. aastal kehtestatud seaduse järgi pidanuks ettevõttel olema tegevusluba. Selle puudumise tõttu pidi firma oma tegevuse lõpetama. Vanad laenud said nad tagasi kutsuda, uusi laene välja anda ei tohtinud ja tagasisaadavast rahast oleksid pidanud ettevõtjad tasuma laenud oma võlausaldajatele. Aga võlausaldajateni raha ei jõudnud.

Hubert Hirv ja Pavel Gammer, kes olid Särgava klientideks, olid MiniCrediti ühed asutajad. Algselt oli kambas ka Kesner, kes erinevate jamade tõttu taandus, kuid aastaid hiljem ostis ettevõtte välja oma variisikute nimele.

„Tal on need autod ja majad erinevate variisikute peale vormistatud,“ sõnab Särgava. Kesner on paberite järgi nii puhas poiss, et MiniCrediti osas talle ühtegi süüdistust esitatud ei ole. „Tema nimi peaks läbi käima kriminaalmenetlusest, aga õnnelikul kombel ei käi tema nimi sealt läbi,“ lisab Särgava.

Laenu tagasimaksjate raha pistis Kesner oma taskusse, kuid sellest hoolimata kõnnib ta praegu vabalt ringi.

„2016. aasta suvel oli üle linna teada, et MiniCredit uusi laene välja ei anna ja on oma tegevuse põhimõtteliselt lõpetanud, saab vanu laene tagasi. Aga oma võlausaldatatele pennigi ei maksnud. Kõik see raha Kesneri poolt omastatakse,“ räägib Särgava, kelle sõnul on juttu ligi 50 000 eurost kuus.

Ühel hetkel sai võlausaldajatel mõõt täis ja nad esitasid pankrotiavalduse ettevõtte vastu. Pankrot tähendas, et Kesner ei saanud enam raha kätte. Kesneri korraldusel sai ettevõtte omanikuks ja juhatuse esimeheks Hando Hanschmidt.

„Finantsasutuse juhiks saab olla ainult laitmatu ärilise mainega. Handol oli sel ajal peal kehtiv karistus rahapesus, raamatupidamisnõuete rikkumine ja mastaapne maksupettus. Aga noh, see polnud takistus,“ selgitab vandeadvokaat. Selline käik näitas aga seda, et meestel polnudki plaanis kiirlaenuäri edasi arendada, sest Hanschmidti tausta arvestades ei oleks finantsinspektsioon ettevõttele tegevusluba väljastanud.

Pärast pankrotti sai selgeks, et MiniCrediti laene nõutakse sisse teiste äriühingute alt. Kuna raamatupidamisdokumente ei antud kohe pankrotihalduri kätte, jäid laenuvõtjate kontaktid Kristjan Kesneri kätte. Nii saigi ta saata inimestele kirju, milles palus MiniCrediti laene tagasi maksta erinevatele temaga seotud äriühingutele. Selline tegevus on aga ebaseaduslik. Inimesed siiski maksid.

„Kuivõrd nad olid lihtsad inimesed, ei küsinud nad nendelt äriühingutelt mingeid dokumente, et mille alusel nad neid rahasid nõuavad,“ selgitab Särgava. Nii tuli paljudel võlgnikel veel oma võlg teistkordselt tasuda siiski ka MiniCreditile.

Särgava sõnul on Kesner sõlminud politseiga ebaseadlusliku kokkuleppe, mille kohaselt tema kuritegusid ei uurita. Särgava on toimikutega tutvunud ja seal pole kirjas Kesneri pettusi. Särgava sõnutsi on kõik SMS-laenu võlgnikud visatud üle parda, nende huvisid ei kaitsta.

„On puutumatu isik, kes võib Eestis süsteemselt kuritegusid toime panna, mitte keegi ei uuri,“ sõnab Särgava.

Kadunud dokumentide salapärane leidmine

„Pankrotihaldur hakkas uuelt juhatuse liikmelt Hando Hanschmidtilt nõudma raamatupidamise dokumentatsiooni, mille seaduse järgi peaks juhatuse liige üle andma,“ selgitab Särgava. Pankrotihalduriks sai Martin Krupp, kes selles loos aga kommentaare anda ei soovinud. Hanschmidtil seda dokumentatsiooni aga polnud.

2017. aasta suvel esitas Särgava sõnul Hanschmidt pankrotihaldurile dokumendi, et need asuvad keskkriminaalpolitseis. „Pankrotihaldur hakkas neid politseist välja küsima, aga politsei keeldus,“ sõnab Särgava.

Särgava sõnul käskis politsei esitada Kruppil täpne nimekiri asjadest, mida ta soovib. Kui Krupp vastas, et ta ei tea üldse, mis politseil olemas on, sai ta vastuseks, et siis ei saa nad talle midagi väljastada. Nii takistas keskkriminaalpolitsei Kruppi tööd ning Särgava arvates lausa soodustati Kesneri poolt SMS-laenu võlgnike petmist. Kuna Kesneril olid elektrooniliselt kõik andmed endiselt olemas, sai ta võlgu sisse nõuda kriminaalmenetluse ajalgi.

Pankrotihalduril aga võlgnike andmeid polnud, mistõttu ta ei saanud neile teatada, et nad ei maksaks midagi Kesneriga seotud äriühingutele, sest nad peavad teist korda maksma ka MiniCreditile.

Samal ajal, kui MiniCrediti dokumendid olid jõudnud politseisse, hoiatas Krupp meedia vahendusel võlgnikke mitte maksma. Kuid kahjuks polnud sellest suurt kasu, sest inimesed maksid ikkagi heausklikult edasi. Krupp oli aga teadmatuses, kellele on laene antud.

Särgava sõnul tegi Kesner keskkriminaalpolitseiga koostööd ja aitas neil kinni võtta Hubert Hirve ja Pavel Gammeri ning vastutasuks saigi selle, et sai korda saata igasugu tegusid, millele ei järgnenud süüdistust ega karistust. Samal arvamusel on ka üle kümne aasta rahapesu andmebüroos töötanud Aivar Orukask, kes sattus ka ise uurimise alla.

„See tuli väga lihtsalt välja, sest ühel hetkel Kesneri turvamees loobus sellest Kesneri poolsest mängust. Ta turvas ja sõidutas Kesnerit Toompuiesteele (Toompuiestee 3 asub kaitsepolitseiamet) Erik Heldna juurde,“ selgitab Orukask. Heldna on endine kapo peadirektori asetäitja.

Orukase sõnul on Kesner nurka surutud, mistõttu ta infot müüma asuski. Orukase sõnul oli Kesneril vaja ettevõttest välja saada ja nii müüs ta maha kõik, kes olid ettevõttega vähegi seotud, ka poolvenna. Vastutasuks sai puutumatuse omaenda tegude suhtes.

Keskkriminaalpolitseile tuli kirja teel vihje, et puuduvad raamatupidamisdokumendid asuvad Härma tänava garaažides. Ei ole uuritud, kes vihje saatis, ega kirjalt näpujälgi võetud. Järgmisel päeval läks neli keskkriminaalpolitsei töötajat viidatud kohta ja leidis sealt sadakond musta prügikotti dokumentidega. Kotid lihtsalt laaditi peale ja sõideti minema. Särgava sõnul hakati nende sisu uurima alles kaks nädalat hiljem.

Härma 4 garaažiühistu esimehe Ilja Lebedevi sõnul oleksid nad kindlasti sellist kogust prügikotte märganud ja lisaks kõigele ei jäänud need ka kaamerasse. Politseist pole keegi Lebedevi poole keegi pöördunud. Härma 4 garaažides jooksevad identsed koridorid, kus igaühes on üks boks numbriga 28. Kuidas politsei väidetavalt kohe õige boksi üles leidis, ei tea keegi. Protokolli kohaselt on selle juurde lisatud fototabel, kuid kaks nädalat hiljem on tehtud õiend, milles on kirjas, et fototabelit ei koostatud, kuna tehnilistel põhjusel ei ole fotosid säilinud.

Hando Hanschmidt sõnas kohtus, et aprillis või mais teavitas Kristian Kesner teda, et oli sõlminud politseiga kokkuleppe, et saadab anonüümkirja ja paneb dokumendid politsei poolt näidatud kohta.

Keskkriminaalpolitsei vastas „Kuuuurijale“, et ei pea vajalikuks kohtulahendeid kommenteerida.