Kui noor Sophia Loren 1957. aasta filmis „Uhkus ja kirg“, punahuuled paokil ja sipelgapiht büsti lopsakust toonitamas, flamenkot tantsib, jälgib teda lummatud meestehordi seas Hollywoodi superstaar Cary Grant. See on tõeliselt armunud pilk. Võtteil puhkenud armudraama kiskus itaallanna südame kaheks - ootas ju teda kodus kindel kallim.

Loren tunnistab viis aastat tagasi ilmunud mälestusteraamatus „Eile, täna, homme: minu elu“ (e. k. 2015), mis laenab pealkirja 1963. aasta Vittorio de Sica filmiantoloogialt, et Hispaanias filmivõtete ajal armus Grant temasse hullupööra. Itaallannast 30 aastat vanem ja kolmandat korda abielus Hollywoodi superstaar pommitas Sophiat kirjadega ja avaldas lootust ühisele elule. Grant kutsus Loreni oma järgmisse filmi „Paatmaja“, mille stsenaariumi oli kirjutanud Granti abikaasa Betsy Drake ning mille naispeaossa oligi planeeritud Betsy. Kuid Cary pakkus rolli hoopis oma noorele südamedaamile ning lasi stsenaariumi ümber kirjutada. Nii sai Cary jälle Sophia seltsi nautida - nüüd juba Hollywoodis.