Triinu Paomets ehk LepatriinuFoto: Erki Parnaku
Inimesed
21. september 2019, 00:01

Lepatriinu: „Mina ei suuda inimestega suhelda netis, seal läheb kõik nii pinnapealseks ära. Ma ei taha olla arvutis, ma oleksin pigem metsas puu all!“ (2)

„Kui sa tahad mulle midagi öelda, siis tule ja ütle mulle otse näkku,“ sõnab artist Lepatriinu silmade välkudes isehakanud kriitikute kohta, kes kommentaariumides anonüümselt möllavad. Internetiavarustes ei taha Lepatriinu ehk Triinu Paomets üldse omi vestlusi arendada ega sõprussuhteid hoida. „Mina ei suuda inimestega suhelda netis, seal läheb kõik nii pinnapealseks ära. Okei, kui mingi kiire info peab paika saama, siis võib. Aga kui sõbranna on välismaal ja nüüd skaibime ja kirjutame pikalt, seda ma ei suuda. Ma ei taha olla arvutis, ma pigem oleksin metsas puu all!“

„Kui sa tahad mulle midagi öelda, siis tule ja ütle mulle otse näkku,“ sõnab artist Lepatriinu silmade välkudes isehakanud kriitikute kohta, kes kommentaariumides anonüümselt möllavad. Internetiavarustes ei taha Lepatriinu ehk Triinu Paomets üldse omi vestlusi arendada ega sõprussuhteid hoida. „Mina ei suuda inimestega suhelda netis, seal läheb kõik nii pinnapealseks ära. Okei, kui mingi kiire info peab paika saama, siis võib. Aga kui sõbranna on välismaal ja nüüd skaibime ja kirjutame pikalt, seda ma ei suuda. Ma ei taha olla arvutis, ma pigem oleksin metsas puu all!“

Pinnapealsus ja mõttetühjus Lepatriinule (28) ei istu. Ei elus ega muusikas. Ta on isetahtsi vanamoodne ja veendunud, et tehnoloogia areng on inimeste mõtlemis- ja süvenemisvõimele hoobi andnud. „Tehnoloogia tapab ja see on kurb,“ lausub ta. „Inimesi hinnatakse ju selle järgi, mis pildid netist paistavad, kui paned nime Google’isse. See, millisena inimene ennast Instagramis presenteerib, ongi see, mida maailm näeb. See on ju ainult kest!“

Mis Lepatriinut ennast puudutab, siis tema fotosid vaadates on pealiskaudne vaataja kõige põhjatumas segaduse sügavikus. Ütled Lepatriinu ja kohe ilmuvad silme ette värvilised juuksed. Kord punased, kord sinised, kord rohelised. Sekka roosat ja lillat. Aastate jooksul on tema juuksetoonid peegeldanud kogu vikerkaart. „Eesti ilm on hall ja on hea, kui keegi selle sees on värviline.“ See on Lepatriinul loomuses, et üht konkreetset artistikuvandit kinnistada pole mõtet. Olgu neid erinevaid nägusid kas või kümme! „See ongi minu bränd, et minu nägu muutub kogu aeg ja ma ei jää puhkama ühele vaatevinklile. Mul endal hakkaks väga igav, kui peaksin kogu aeg samasugune olema.“

 

Sinu värviliste juustega fotod tekitavad parajal määral põnevust: miks ei saa üks inimene rahulikult brünett, blond või punapea olla, vaid alatasa tooni vahetab?

Väiksena olin kartulipruun, aga olin vist 14aastane, kui esimest korda juuksed mustaga üle tõmbasin. Praegu olen 28aastane, seega pool elu tagasi.

Edasi lugemiseks: