Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eesti keel jäi ilma vorstitootla ja jooklata

Johannes Türn, kes ainsana on tulnud Eesti meistriks nii males kui ka kabes ja kinnistanud keelde hulga asjakohaseid sõnu – ettur, oda, avang, malend –, kirjutas ajalehele Sirp ja Vasar lugejakirja, mis ilmus 28. septembril 40 aastat tagasi.

„Mulle näib, et uusi la-liitelisi sõnu on kasulik moodustada teisigi. Võõrkeelse sõna teater asemel võiks kasutada sõna näitla. Seda võiks kasutada ka näitelava asemel. Meeldiv sõna on joomla, mis ulukite suhtes tähendaks (meelis)joomakohta, inimeste suhtes aga alkohoolsete jookide joomise kohta, seega kõrtsi. Jookla võiks olla karastusjookide müümise või hoidmise koht. Elektrijaam võiks olla elektritootla. Üldse sobib sõna tootla paljudel juhtudel asendama sõnu vabrik ja tehas. Näiteks leivatootla, vorstitootla, limonaaditootla. Kui aga täiend märgib lähte- ehk toorainet, siis on otstarbekas asendada sõnad vabrik või tehas sõnaga töötla.“

Türn tegi ettepaneku ka sõna tootmiskoondis asendamiseks. See võiks olla tootkond – näiteks trikotaažitootkond Marat. Ka opositsiooni tähenduses võiks kasutada teist sõna – vastaskond –, arvas Türn.

Huvitav ettepanek oli ühel võidusõiduautol sõitva võistkonna nimeks pakutud kihutajaskond.