VIDEO | Näide kaasomandi ja kinkelepingu ohtudest: lapselaps tõstab vanaema ja ema kodust välja (291)

Vanaema Helvi kodu on aresti all ning teda ähvardab sellest ilma jäämine. Asja taga peitub tüli omaenda tütrepojaga. Helvi ja tema abikaasa Tõnu said Viimsisse krundi juba 80ndatel ning aastate jooksul kerkis sinna üle 200 ruutmeetrine maja. 

Kui vanaisa Tõnu tervis 2011. aastal halvenema hakkas, tekkis mõte kinkida maja tütre keskmisele lapsele, mereväes teeninud noormehele, kes elas parasjagu pruudiga korteris ning tundus olevat hea kandidaat, kes maja eest vastutuse võtaks. 

“Oli tekkimas noor pere, keegi peab võtma vastutuse maksude maksmise osas. Ei saa olla kõigi oma, siis ei ole maja kellegi oma. Mõtlesime panna kohustuse temale,” rääkis Helvi.

Antud kaasus on notar Priidu Pärna sõnul ilmekas näide kinkelepingu ja kaasomandi ohtudest. “Ilmekas kaasus, kuhu pere sees suhted võivad areneda. Ka peresiseste tehingute puhul peab lihtsad juriidilised sammud järgi mõtlema,” sõnas ta. 

“Kui midagi tahetakse pärast tagasi pöörata, ei ole eakamal inimesel enam jaksu ega raha neid asju tagasi pöörata, isegi kui seadus seda annaks. Kinkelepingute puhul kehtib põhimõte, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika,” lisas ta. 

Pärast kinkelepingu sõlmimist läks Viimsis asuvas kodus lahti aga sõda. Kinkelepingusse pandi klausel, et vanavanemad saavad elu lõpuni majas elada. Kolm põlvkonda kolisid kokku ühte majja. “Ei tulnud lihtsalt selle peale, et võib selline asi meie perekonnast juhtuda,” nentis Helvi. 

Umbes kuu pärast kinkelepingu tegemist vanaisa Tõnu suri. Vastaspooled möönavad, et see oli edasiste sündmuste katalüsaator, kuid räägivad ristivastupidist juttu, kes keda terroriseerima hakkas.

Ka ema Anne on šokis sellest, kuidas pere suhted pärast seda rappa vedasid. Anne sõnul usaldas ta oma poega täielikult ning poleks uskunud, et asjad nii hargnevad. “Sellist asjade käiku poleks ma kõige jubedamas õudusunenäos ka ette kujutada,” ütles ta.

“Probleem oli selles, et nad ei sallinud vanaema, kuigi ema käis tööl, oli pikad päevad ära. Oli oma toas ei seganud neid rohkem millegi muuga kui oma liikumisega,” rääkis Anne.

“Hakkas vaimne terror, põlgamine, vihkamine, minule peale käimine, et ma võtaksin selle klausli maha siin elamise kohta, otsekohe vanadekodusse. Inetu öelda, kärva maha, sure ära…,” tunnistas vanaema Helvi.

Kui suhted sassi läksid, hakkas Anne oma poja tegusid pildistama – vedelevad prügikotid, garaaži ukse puruks sõitmine, ukseesist blokeeriv auto, lõhutud katlamaja uks ja palju muid probleeme. Asi päädis sellega, et lapselaps käskis oma emal koheselt majast välja kolida.

Kaasomandi lõpetamine päädib kodust ilma jäämisega

Ema Anne sõnul käitus ta poeg nii pööraselt, et oma kodu kaitsemiseks otsustas vanaema Helvi oma lapselapse 2015. aastal kohtusse kaevata, et kinkeleping tühistada. See toetub võlaõiguse harva kasutatud punktile, mis lubab kingi tagasi küsida, kui esineb jäme tänamatus.

Lapselaps, kes “Pealtnägijas” kaamera ette ei soovinud tulla, ütles aga kirjalikus vastuses, et tema ei ole soovinud kedagi majast välja tõsta ning ütles, et tema ema ja vanaema väited on väljamõeldis. 

“Minu ema, keda mina pean kahjuks põhiliseks intrigandiks ja perekonnas tekkinud erimeelsuste arhitektiks, elas majas veel mitmeid kuid peale väidetavat väljaviskamist ning kohtuasja algatamist," sõnas ta.

Aasta hiljem, novembris 2016 sõlmiti kompromiss, millega 1200-ruutmeetrine krunt ja maja poolitati mõtteliselt, moodustati kaasomand ja pandi paika kasutuskord. Vanaema ja lapselaps tehti maja võrdseteks kaasomanikeks.

Vähem kui pool aastat hiljem pöördus aga lapselaps Helvi vastu kohtusse, et kaasomandit lõpetada. Anne selgitas, et tema poeg tahtis, et nad maja teise korruse 85 000 euroga ära ostaksid, kuid neil ei olnud enam võimalik sellist summat kokku saada. "Teine variant oli, mida ta väga survestas, kiire odavmüük, millega ei saa mitte kuidagi nõustuda," ütles Anne.

Lapselaps soovis aga enda osa majast maha müüa, kuna ei soovinud enam ema ja vanaemaga seal koos elada.

"Mulle oli ükskõik, missugusel viisil kohus kaasomandi lõpetab, mulle oli oluline sellest jamast vabaneda. Usun, et arvestades kogu eelnevat tausta, saate isegi aru, et enda kaasomandi osa müümine oleks olnud sisuliselt võimatu, sest iga võimalik ostja oleks sellest majast tagurpidi tagasi kõndinud,” ütles ta.

Seaduse järgi saab aga kaasomandi üks pool lepingust loobuda ning teine omanik peab seda võimaldama. 

"Kaasomand, kui seda ei suudeta majandada, tuleb see ära lõpetada ja kuidagi see õiguslik sasipundar lahendada. Normid on selles mõttes tõesti väga abstraktsed. Ja ütlevad, et igaühel on õigus kaasomandi lõpetamist nõuda. Vaidluse lahendab kohus," rääkis Pärna.

Kohut käis pere kaks aastat ning see päädis vanaema kaotusega. "Tuli välja, et Eesti riigis on selline seadus, et kaasomand tuleb igal juhul lõpetada. Kuigi meie rõhutasime, et see on erandolukord, see noor inimene ei ole ehitanud seda maja ise, siin on taga tegelikult terve perekond. Aga seda kahjuks ei kuulatud ja ei arvestatud,” nentis pereema Anne.

Seaduse järgi saab kaasomandi konflikti lahendada kõige lihtsamalt omandi müügist saadud raha jagamisega, et inimesed saaksid eludega edasi minna juba uues elukohas. Helvile tähendab see aga kodu kaotust. Kohe, kui kohtuotsus jõustus, pöördus lapselaps kohtutäituri poole, kes arestis maja ning alustas sundmüüki.

"Kui ta läheb ikkagi väga, väga odavalt müüki, siis mina selle raha eest enam endale mitte midagi ei saa. Ja alustada sellises vanuses elu nullist pihta, ma ei tea…,” nentis vanaema Helvi. 

Pereema Anne sõnul ei ole õige, et kohus tõstab praktiliselt tänavale ausa ja tööka vanainimese. Lapselapse sõnul on tema eesmärk aga end perekonnast lahti siduda, et pakkuda oma lastele paremat lapsepõlve, kui temal oli. "See on see, mida pigem meie pere loost oleks õppida – hoolige oma lastest ja üksteisest. Siis ei saa tekkida selliseid olukordi," ütles ta.

Vaata kogu "Pealtnägija" lugu videost: