Inimesed

„Doktor Who“ tähe pihtimus: „Olen anorektik.“ 

Triin Tael, 17. september 2019, 19:41
PEIDUS PIINAD: Christopher Eccleston 2005. aastal telesarjas „Doktor Who“. Nüüd tunnistab ta, et vaevles võtete ajal anoreksia käes. Foto: BBC / Ronald Grant Archive / Mar / Scanpix
Telesarjast „Doktor Who“ tuntud Christopher Eccleston on palju kordi tahtnud kõik südamelt ära rääkida. Et ta on eluaeg oma keha jälestanud. Et ta on anorektik. „Aga see jäi ikka mu rõvedaks saladuseks, sest ma olen pärit põhja poolt, ma olen mees ja ma olen töölisklassist.“ Nüüd räägib 55aastane Briti näitleja suu puhtaks.

Eccleston tegi endale nime 1990. aastate algul krimisarjas „Fitz leiab lahenduse“ ja Danny Boyle'i režissööridebüüdis „Madal haud“. Järgnesid rollid filmides „Jude“,  „Elizabeth“. „eXistenZ“, „Kadunud 60 sekundiga“ jt. 2004. aasta kevadel kuulutati, et Ecclestonist saab BBC legendaarse fantaasiasarja „Doktor Who“ uus nimiosatäitja. 2005. aastal naasiski seriaal ülimenukalt linale, kuid Eccleton mängis seal vaid ühe hooaja – väidetavalt ei tahtnud ta rolli püünistesse jääda. 

Nüüd aga tunnistab Eccleston värskes elulooraamatus „I Love the Bones of You“, et vaevles „Doktor Who“ võtete aegu enesejälestuse ja anoreksia käes. „Inimestele meeldib, kuidas ma seal sarjas välja näen, aga ma olin väga haige,“ vahendab BBC katkendit raamatust. Eccleston oli juba kuueaastasena muretsenud oma väidetava punnkõhu ja kondiste põlvede pärast. Vildakast kehapildist sai alguse enesenäljutamine. See on Ecclestoni saatnud eluaeg. Kui 2015. aastal vaid nelja abieluaasta järel purunes tema kooselu Mischka Ecclestoniga, kellega tal on teismelised poeg ja tütar, vajus ta depressiooni. Siis kaalus Eccleston juba enesetappu. 

„Olin äärmise ärevuse seisundis ja olin veendunud, et ma kas suren või tapan end ära,“ kirjutab Eccleston, kes toona mängis BBC draamas „A-tähega sõna“ autismihaige poisi vanaisa. „Haarasin meeleheites telefoni ja otsisin üles psühhiaatrihaigla. Helistasin ette, kahmasin oma koti ja jooksin.“ Ecclestonile määrati raviks antidepressandid, mida ta enda sõnul peab võib-olla elu lõpuni võtma. Näitleja tahaks siiski doosi vähendada, kartes, et ravimid võivad tema loomingulisust nüristada.

Eccleston pole oma pikast piinlemisest varem rääkinud, sest see pole tema sõnul Põhja-Inglismaal töölisklassi perest pärit meestele omane. Tema ja ta kaksikvendade isa oli juba 14aastase poisina raskele tehasetööle läinud. Tundeid nende peres välja ei näidatud. Raamatu pealkiri – tõlkes umbes „ma armastan sind kontideni“ – on Ecclestoni kodukandis levinud kiindumusavaldus. Eluaeg tundlemisest hoidunud isa ütles seda talle esimest korda alles 1990. aastate lõpus, veidi pärast seda, kui tal oli diagnoositud vaskulaarne dementsus, mis tema mälu ja mina 13–14 aasta jooksul põrmustas. „Ta poleks sellist asja mulle muidu eluilmaski öelnud,“ ütles Eccleston paari aasta taguses intervjuus ja lisas, et ju oli dementsus isa tundelukud vallandanud. „Ta jättis minuga niimoodi hüvasti.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee