„Troonide mängus“ Littlefingerit mänginud Aidan Gillen: usun, et saan sellest rollist kunagi lahti

„Ma arvan, et see võtab inimeste peadest kadumiseks natuke rohkem aega, kuid minu kogemus on näidanud, et isegi nii suured asjad asenduvad teistega,“ arvab mees. „Mulle täitsa meeldib, kui inimesed tänaval kutsuvad sind karakteri nimeda – see tähendab, et nad usuvad sellesse ja see mõjub neile. Olen lihtsalt omaks võtnud, et olen osa milleski, mis on saanud selliseks popkultuurinähtuseks. Räägin hea meelega inimestega „Troonide mängust“ või nendega, kes kutsuvad mind tänaval Littlefingeriks või Baelishiks,“ sõnab ta. „Seda juhtub aina vähem ja elu läheb edasi.“

Gillenile meeldib mängida tõelisi inimesi ja ta tunnistab, et kindlasti on pinge ja vastutus tõelise inimese rolli mängides suurem, kui väljamõeldud karakteri juures. „Ma ei karda pinget. Inimesed teevad tavaliselt filme päris inimestest, sest nad on teinud midagi erilist, silmiavavat, tõeliselt vastuolulist või hiilgavat. Tavaliselt mängid lõpuks mingil põhjusel väga kummalist või intelligentset inimest. See täitsa meeldib mulle, sest saad rolli osaliselt seetõttu, milline on sinu enda isiksus. Mõned neist on olnud pingutust nõudvad.“

Nüüd hakkab Gillen kaasa tegema sarjas „Projekt Sinine Raamat“, mida näeb Eestis telekanalil Epic Drama alates 19. septembrist. Tegu on ulmeseriaaliga, mis põhineb tõsielulistel sündmustel. Hiilgav astrofüüsik dr. J. Allen Hynek (Aidan Gillen) värvatakse koos kapten Michael Quinniga osalema ülisalajases programmis. Püüdes kogu hingest saada teada tõde salapäraste lendavate objektide märkamiste kohta, hakkab ta peagi aru saama, et on sattunud ohtliku kinnimätsimise keskmesse, mis seab ohtu nii tema enda kui ta lähedased. „Ta on üsna soe inimene. Mängida kedagi eriti tarka, kes on üsna korralik inimene, on minu jaoks hetkel kergendus, sest olen hiljuti mänginud mitmeid kurikaelu,“ kommenteerib Gillen.

Kuidas aga Gillen, kes pole klassikalist näitlemist õppinud, tegelaskuju üles ehitab? Mees tõdeb, et kindlasti on oluline ka see, milline inimene välja näeb, kuidas kõlab ja mida ta kannab. „Sisemus on arvatavasti olulisem. Kui mängid kedagi, keda inimesed teavad, näiteks Albert Einsteini, ei pääse sa muidu, kui pead minema võimalikult kaugele, nägemaks välja nagu tema. Mõistuse piires peaksid sa proovima saavutada sarnasuse, mis on vähemalt sinu ja sinu enda karakteri ristumispunktis. Eriti, kui see on keegi, keda kõik teavad või kellest kõigil on oma nägemus, muidu räägitaksegi ainult sellest, et sa ei sarnane sellele inimesele.“ Mees ütleb, et kindad, lipsud, soengud on küll olulised, kuid kõige olulisem on ilmselt sisemine psühholoogia.

Gillen ütleb, et sarja „Projekt Sinine Raamat“ eristab teistest produktsioonidest faktipõhisus igas loos. „Need põhinevad sündmustel, mis teadaolevalt toimusid või mille osas inimesed on täiesti veendunud, et need toimusid. Ja iga lugu ei lõppe, sest mõnel oli kindlaid tõendeid, et sündmus oli pettus või sellel oli maine seletus. Päris suurel osal aga ei olnud.“ Gilleni sõnul kuulub sari küll ulmežanri, kuid põhineb tõelistel lugudel, müsteeriumitel ja juhtumistel. „Me tahame, et see oleks lõbus ja meelelahutuslik.“